I. Süstemaatilise teoloogia (ST) õppetool:

Üldinfo distsipliinist ja õppetoolist

 

1. Distsipliini lühitutvustus

Teoloogia ülesandeks on usu ja kiriku ning nende kujunemise mõistmine, praeguse kuju kriitiline hindamine ning vahekorra selgitamine erinevate elunähtustega. Kuivõrd kristlik usk ja elu saab alguse ja leiab aset alati konkreetses ühiskonnas, kuulub teoloogia ülesannete hulka ka ajastu, kultuuri ja oleviku tõlgendamine. Teoloogia aitab kaasa kristliku usu ja elu vastutustundlikule kujundamisele.

Süstemaatiline teoloogia uurib kristliku usu ja kirikliku õpetuse  sisu ja tõetaotlust, usu asja  ning  õpetuse asjakohasust. Nii aitab tegelemine süstemaatilise teoloogiaga kaasa isikliku, haritud ja kriitilise arusaamiseni jõudmiseni kristliku usu tõest – aitab näha ja mõista minevikku ja olevikku, iseend, kõike ja kõiki kolmainu Jumala armu- ja osadustahte teostumise valguses.

Mathis Gothart Grünewald 022 1024x909Süstemaatiline  teoloogia  liigendub kolmeks.
• Printsiibiõpetuse e. fundamentaalteoloogia raames küsitakse iseäranis usu aluse, algusesaamise ja objekti, lühidalt ja traditsiooniliselt – ilmutuse kohta.
• Dogmaatikas aidatakse õppida tundma mitte ainult kiriku õpetust selle sisemises ühtsuses ja terviklikkuses, vaid ka jõuda omaenda seisukohale selle õpetuse evangeeliumikohasuses ja tões.
• Eetikas/Teoloogilises eetikas käsitletakse kristlikku usku selle konkreetses teostumises – kristliku eluna nii isikliku elu kui sotsiaalse, k.a kirikliku kooselu tasandil.

Vt lähemalt:

 

Vt ka üldisemalt teoloogiastuudiumi tutvustust, kus kõnelevad süstemaatilise teoloogia õppejõud Thomas-Andreas Põder ja praktilise teoloogia õppejõud Marko Tiitus (2016; video kestus 4:20).

2. Distsipliini rõhuasetustest UI õppe- ja teadustöös

EELK UI usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetool (ST õppetool) on täna ainus eestikeelne süstemaatilise teoloogia kompetentsikeskus, mida iseloomustab lahutamatult seotuna:

• rõhutatud orienteerumine klassikalisele arusaamale süstemaatilisest teoloogiast kui tervikust fundamentaalteoloogia/printsiibiõpetuse, dogmaatika ja teoloogilise eetikana,
• rõhutatud tegutsemine evangeelses-luterlikus paradigmas ja just seetõttu ka rõhutatult oikumeenilises avatuses,
• konstruktiivne suhestumine religioosse-maailmavaatelise paljususega, mis iseloomustab tänast Eestit, Euroopat ja maailma,
•  osalemine süstemaatilis-teoloogilises uurimistöös ja vestluses nii inglise kui saksa keeleruumis.
 
ST õppetoolis toimub õppetöö kõigis süstemaatilise teoloogia aladistsipliinides – fundamentaalteoloogias, dogmaatikas, teoloogilises eetikas –, lisaks ka dogmadeloo, uuema teoloogialoo ja religioonifilosoofia vallas.
 
ST õppetool orienteerub Euroopa evangeelsete kirikute ja teoloogiafakulteetide koostöös väljatöötatud visioonidokumendile heast teoloogilisest haridusest „Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks“ (2012). EELK konsistooriumi vahendusel osalesid dokumendi koostamisel ka usuteaduskonnad Tallinnas (UI) ja Tartus (TÜ).
 

Hetkel aktuaalsed fookusteemad ST õppetoolis, millega ühenduses toimub teadustegevus, rahvusvaheline koostöö ning kirikusse, aga ka laiemale ühiskondlikule avalikkusele suunatud kommunikatsioon:

• reformatsiooniteoloogia;
• oikumeeniline teoloogia;
• uuema teoloogia ajalugu erilise tähelepanuga Eesti teoloogilisel mõttelool;
• religiooni- ja teosemiootika.

UI süstemaatilise teoloogia õppetool koondab ja arendab tipptasemel erialast pädevust, mis on nii akadeemiliselt kui kiriklikult tunnustatud nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Sellise pädevuse jätkuv olemasolu eesti keeles ja Eestis on ST õppetooli prioriteet.

Õppetoolil on tihedad sidemed Tartu Ülikooli süstemaatilise teoloogia õppetooliga, mille profiil ja tegevuse rõhuasetused on mõnevõrra erinevad. Tallinna ja Tartu õppetoolide profiilid ei vastandu, vaid täiendavad üksteist kriitiliselt ja konstruktiivselt.

 

3. Õppetooli / Distsipliini ajaloost Eestis

UI ST õppetooli tegevus toetub teadlikult ja rõhutatult luterliku usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetooli pikale traditsioonile Tartu Ülikoolis, taotledes selle asjalikku, s.t. kriitilist ja kreatiivset edasiarendamist tänases kontekstis.

salumaa 3Silmapaistvamad uuema aja süstemaatilise teoloogia professorid Eestis on:
Elmar Salumaa (1908-1996, UI professor 1956-1995, fotol)
Karl Girgensohn (1875-1925)
Alexander von Oettingen (1827-1905)
Friedrich Adolph Philippi (1809-1882)
Ernst Sartorius (1797-1859)

Vt katkendit videointervjuust prof Elmar Salumaaga siit.

Mine lehekülje algusesse.