Jõuluteenistus

EELK Usuteaduse Instituudi jõulujumalateenistus ja -pidu

11.detsembril 2019 toimus EELK Usuteaduse Instituudi jõulujumalateenistus Tallinna Pühavaimu kirikus.

Sellele järgnes rõõmuküllane jõulupidu instituudi õppehoones.

Jõulupeo ja -teenistuse fotosid saab vaadata siin:

Jõuluteenistus ja -pidu 2019

EELK UI

 


Jõulurõõmu kogu rahvale!

Luuka 2:1-20

Jaakobi täht tõuseb üles, kõik maailma valgustab, neitsi kannab oma süles Poega, kes meid lunastab.

Kui Jeesust nimetatakse korduvalt Taaveti pojaks, siis tema päritolu saab kutsuda Taaveti kojaks. See kena sõna „koda“ on meie oma pärussõna aegadest, mil me elasime kodades ja meie sugulased olid kodakondsed. Hilisemal ajal sai meie elupaigaks „kodu“ ja põhjanaabritel „koti“. Missugune rõõm, et nüüd tulevad jõulud meie kodu-kotta. Aga tee on olnud pikk ja jõulude imelisim aeg on videvik. Videvik on Looja and meie laiuskraadi inimesele. Lõunamaal on aina valge ja valge ning siis on korraga pime. Videvik on and maarjamaalasele, et mõtiskleda ja kujutlusi sünnitada.

Joosepi pärinemine Taaveti kojast ja pärusmaalt (Lk 2:4) ei olnud juutluse taustal Messia saabumise ainuvõimalik liin. See vaade võistles teiste traditsioonidega nagu näiteks Messia tulemisega aaronlikust soost, kuid Taaveti koda sai varakristluses kõikide poolt usutuks. Selle pärimuse autentsust koguni lisavad asjaolud, et Jeesuse enda kõnedes ei pöörata päritolule tähelepanu ning ei Paulus ega Johannes ei teinud sellest loost mingeid tõlgendavaid konstruktsioone. Aga Iisraeli alahoidlik peretraditsioon oli nii au sees, et tuhat aastat selles ajaloos oli kui eilne päev ja Jeesuse aja inimeste jaoks oli nende endi päritolu pikk lugu alal hoitud.

Võimalik, et Joosepi liin põlvnes nendest taavetlastest, kes Esra 8:2 kohaselt Paabelist tagasi tulid. Joosep pärines mitte jõukast, ent oma mineviku üle uhkust tundvast perekonnast, milles elas põlvkondi kandev väärikuse tunne. Oh kui ometi võiksime jõulude ajal nüüd oma pereringis tõsiselt mõtelda, kuidas püsivad meie väärtused ja teadmised oma esivanematest kasvõi üle kolme põlvkonnagi! Seepärast olgem alalhoidlikud, sest siis oleme ka ise alal hoitud!

Kahe suurevangeeliumi ehk Matteuse ja Luuka jutustuste kohaselt sündis Jeesus neitsi Maarjast. Edaspidi näeme, et ülejäänud Uue Testamendi kirjanduses ei ole selle teatega midagi peale hakatud. Tarkus ja ausus avaldusid esiteks selles, et kui muudest allikatest antud teadmisele lisamaterjali käepärast ei olnud, ei hakatud seda kunstlikult välja mõtlema ega oma tekstidesse kombineerima. Teiseks ei asutud seda tõika ka eitama ning nõnda kõlavad Jeesuse sünnijutustused täna nii üle kogu maailma kui ka meie Maarjamaa kirikutes. Lugemiseks ja mõtlemiseks oma kodustel videvikutundidel, et miks maarjakased, maarjaheinad ja mitmed maarjapäevad meile nii lähedased on.

„Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis, ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest.“ Prohvet Miika (5:1) juhatab meid kuningas Taaveti enda linna Petlemma. Taavet oli selle efratlase poeg Juuda Petlemmast, kelle nimi oli Iisai (1 Saamueli 17:12). Jeesus oli Taaveti „kodalane“ ja Petlemmast sai tema sünnilinn. Petlemm on olnud Taaveti ajal ka vilistite valduses (2 Saamueli 23:14), oli Jeesuse sünniajal Rooma impeeriumi üks kõrvaline linnake ja on täna Palestiina omavalitsuse ala — niinimetatud Läänerannik ja seega „mitte-Iisrael“! Turistide tallatav linnake, uudishimu tippkeskus, kus kristlasi on umbes 3 protsenti ja päris palverändureid sama palju. Miks see kõik küll nii imelik on?

Mina seda ei tea. See ongi tõesti nii imelik, aga tõsine koht mõtlemiseks meile, kes me täna jõulurahu oma maal ja oma kodus maitseme. Just sada aastat tagasi, jõulude ajal 1919, kestis veel Vabadussõda ja meie tänane kodu on Jumala armust meile kingitud koda. Aga mille jaoks? Õigesti elatava elu jaoks praegusel armuajal, sellel-sinatsel maailmaajastul! „Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust“ (Psalm 37:3).

Tee siis head kõigile. Ela oma päritud maal ja pea ustavust! Hea tegemine võib kindlasti hõlmata jõulukingituste tegemist, ent on sellest avaram. Ärgem laskem juhtuda, et kinkimistest saab meile väline surve ja jõuludest kiusatuste aeg. Kaubanduses alustati jõulu-tegudega juba ammu, ent see on inimlik püüdlus aja täitumist enne aega esile kutsuda. Elagem nii, et päris jõulud ei lähe meist mööda ega meie neist. Tegelikkuses ei saa suuri asju ise esile kutsuda ega Jumala aega rikkuda, küll aga saame rikkuda oma elu ja Jumala loodust, mille me jõuluajal suurema surve alla paneme. Mingem siis parem kõike maailma ja kuulutagem evangeeliumi kogu loodule (Mk 16:15).

Me loeme, et Neil ei olnud Petlemmas muud aset kui koobastall, ent just see oli Jeesuse esimene kodu, sünnikoda. Selle kaudu sündimine oli vähenõudlik keskkonnategu, mille kaudu Jumal ulatas meile kingituse, millest suuremat ei ole. Evald Saag on ka seda mõelnud ja öelnud, et looma sõim on tegelikult turvaline koht, sellel ei ole midagi viga. Karjastele väljal pidi ingel ütlema, et ärge kartke! Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale. Aga karjastest öeldakse ka Luuka 2:16, et nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes. Ilutulestik oli eemal ära olnud ja Jeesuse sünnikojas oli rahulik ja vaikne.

Laps magas. Selle lapse sünd siia maailma oli oodatud nii taevas kui ka maa peal. Kuidas täiskasvanute maailma sündivad lapsed ennast tunnevad? Igatahes lapsed tajuvad ja panevad tähele seda, kas nad on sellesse maailma oodatud. Ja see taju tuleb neile kõigepealt vanematelt, see on peresisene atmosfäär, mis teeb rõõmsaks, mis loob lastele kindlusvaru tunde ja paneb pere õitsema. Aga ka vanemad ise, esmalt kindlasti emad, vajavad kindlusvaru.

Salm Luuka 2:16 ongi meie rahvale sündimuskordaja kasvule pööramiseks juhtnööriks: Karjased läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.

Pühale perekonnale ei olnud vaja öelda, et ärge kartke, pere vajas rahu ja perel oli rahu. Siin on meile sõnum, et teeme kõik endast oleneva, et lastega peredel oleks rahu. Kuidas oleks see võimalik?

Kõige esmalt andes au Jumalale kõrges, ja siis on tehtud meie poolt suur samm selleks, et maa peal oleks rahu ja et Jumalal saaks olla inimestest hea meel.

Au Jumalale selle kingituse eest, mida me nii väga vajame, mille suurust ei oska hinnata ja mille vastu võtminegi kipub üle jõu käima. Selle kingi tõi meile jõuluööl laulev armastus ja selle jagamine ongi rõõm, mis kõigele rahvale osaks saab.

Koidutäht nüüd selgesti kõrgelt tõuseb rahvale, valgustama pimedaid, teele saatma eksijaid. (KLPR 143: 8)

Aamen

Jutlus EELK UI jõulujumalateenistusel Tallinna Püha Vaimu kirikus 11.12.2019. Randar Tasmuth