Ui aktus 2019

Usteaduse Instituudi 2018/2019. akadeemilise õppeaasta lõpujumalateenistus ja -aktus

Lõpudiplomid sai 20 tublit inimest.

Laupäev, 22. juuni 2019 oli ilus päev kahekümnele lõpetajale, nende peredele ja instituudi töötajatele. Kaks usuteaduse ja kolm kristliku kultuuriloo magistridiplomi saajat ning 15 rakenduskõrghariduse lõpetajat said tunda oma pikaajalise töö vilja. Üks usuteaduse ja üks kristliku kultuuriloo magistriõppe lõpetaja said kiitusega diplomi. Lõputööde kaitsmise alusel saab öelda, et kolmandik töödest olid eriti heal tasemel ja mitmete tööde teemad võimaldavad head rakendust kiriku elus, nii vaimulike kui koguduse teiste töövaldkondade esindajate poolt.

Jumalateenistusel Toomkirikus teenisid instituudi õppejõud ja üliõpilased. Jutlustas assessor magister Marko Tiitus. Aktusel Instituudi majas tervitasid rektor Ove Sander, assessor Marko Tiitus ja üliõpilasesindaja Marek Alveus. Aktuse kõne pidas professor Randar Tasmuth.

Randar Tasmuth


 

Usuteaduskonna dekaani Randar Tasmuth  kõne 22.06.2019 aktusel:

Käes on suvi ning meile on antud hetk peatuda postijaamas. Kimalased lendavad, meie arvates sihitult, aga tasub vaid proovida küsida nende käest kui saabub tõehetk – meie võimalustel maailma uurida ja seletada on piir ees. Kimalaste lendamisel on kindel siht, muidu nad ei elaks. Aga laseme ka hobustel postijaamas puhata, sest suvi on ees, ise aga tõstame tärkava talivilja kombel pea.


Ajalike inimestena mõistame tulevikku nii, et see tuleb, lihtsalt tuleb paratamatusena, millele me kõik allume. Küsimus on vaid selles, et kas me kristlastena usume sellesse, et meil on võimalus mõjukalt osaleda tulevase kujunemises Kui on, siis kuidas ja mis selleks vaja on?

 

Elu haavatavus on lisandumas

Keset liikide kadumist, vee ja õhustiku saastumist, on eesti keeles sündinud uus sõna, mille abil pürgida selle poole, et me ka homme elada saaks. See sõna on elurikkus, mis niisugusena mitte üksnes raskesti tõlgitav, vaid ka paljude rahvaste poolt täies ulatuses raskesti mõistetav mõiste. Tegelikult väljendub selles sõnas endalegi teadmatult tunnistus kõike hästi loonud Jumalast ja igatsus Eedeni aia järele, kus kimalastel on oma koht ja on hea süüa seda, mida Jumal oli loonud ja ka süüa lubanud. Jumala loast üle astumine on hädade ja languste algus ning selle tuvastamisest tuleb alustada nii enda kui looduse käsitlemise puhul.


Teoloog lähtub sellest, mida Jumal ütles, mida ta lubas, mida keelas ja mida õhutas. Selle alusel selguvad inimese kohus ja õigus ning saab oma tegeliku tähenduse ka nn inimõigus. Inimõigust ei määratle inimene, vaid Jumal ning inimese asi on sellest aru saada ja selle kohaselt elada. Armastuse käsu järgi elamine on viljaka töö esmane eeldus, oma kohuse täitmise tõendus.

Teenime head sõnumit
Evangeelium hakkab selgemalt kostma siis kui leiame, et meil, Eesti üliõpilastel, on võimalus ja kohustus seda kuulutustööd teha. Meil instituudina ja kirikuna on võimalusi muuta olukordi maailmas ning selles aitavad meid usk ja teadmised. Meil on usuteadus. Usk hoiab usuteadust elavana ja teadmine annab usuteadusele sõnastatud kuju ning see ongi usuteadus. Seepärast täitkem oma kutsumust ja edendagem ristirahva ja kogu Eesti elu ning olu.


Usuteaduse Instituudile on omane värskendav ja viljakas teistsugusus selles maailmas, see teistsugusus on eristuv ja silma paistev elusamus. Niisugune elusamus, mille ideaalide viljad on elukultuur, elurikkus ja elurõõm. Ilma ideaalide nimel töötamiseta ja pingutamata käitume me halvemini kui meie lapsed ja homne Eesti seda väärivad.


Kõike ei jõua kunagi
Asjade tähtsusjärjekorrast rääkides asetan esimesele kohale misjoni ehk tegevusi läbiva juhtjoone, mis määrab ära teiste tegevuste struktuuri ja mille täitmisele alluvad hoonete ja muude vahendite kasutamine. Ma olen näinud palju kuulutusi annetuste kogumiseks projektidele, kus kogu tähelepanu suundub kiriku aknale, vaibale, kabeli katusele. Aga ma ei ole näinud, et arveldusarve number oleks ka mõne niisuguse projekti all, mis näeb ette pühapäevakooli, noortetöö või muu inimvara edendamist. Oluline on tulevases töös mõista, et kasvav kogudus korraldab hiljem ise oma ainelised vajadused.


Küll on hea kui me suudame pidada kinni Jumala kuningriigi otsimisest ja selle kuulutamise õppimisest. See on peatee, see on töö selle ainsa esmase ja keskse varaga, uueneva inimvaraga, kes Jumala väega varustatult oma tööd teeb. See on nagu panustamine uueneva loova energia, Vaimu puhumise energia kasutamisse, millel on tulevik. Selle energiaga töötades kujundame omaenda homset päeva.


Elu ja töö korrastatus
Akadeemiline, eesmärgipärane ja aega säästliukult kasutav õppimine toetub allikatele ning peab silmas informatsiooni eristamist desinformatsioonist, tõepärasuse eristamist ideoloogilistel eesmärkidel fabritseeritud poolfaktidest ning elektroonilistest moonutustest. Kui õpime ja töötame isereguleerivalt, siis leiame aega vaadelda end kõrvalt. Näitekunsti õpetaja Konstantin Stanislavski on pidanud tähtsaks püüda vaadelda end ka ülevalt. Ma ei tea täpsemalt selle mõtte karakteristikuid, kuid ristiinimese puhul on selge ülevalt enda peale vaatamise keskne tähendus – kuidas võiksin paista Jumala silmade valgusvihus. See on nagu Martin Lutheri kutse igapäevasele meeleparandusele.
Inimene kardab eksida, aga oma töös ei ole vaja seda karta, sest eksimist ei saa vältida. Muidu ei saa midagi teha. Muidugi tasub iga kord küsida, mis on viga ja kes selle määratleb? Kas tegu oli üldse veaga või tundub see nii, kuna nõnda väidab kusagil mingi arvukas kisakoor? Mis on üldse viga?


See on metoodika küsimus. Ma soovitan ise kontrollida oletust, kas tegin vea. Kui paljud näitajad kõnelevad korraga selle poolt, et taotletud hea eesmärk jäi saavutamata, siis võime ise otsustada, et kusagil on tehtud viga ja saame asuda vea otsimisele ning parandamisele. Aga ei pea kartma. Uus päev annab alati uue võimaluse. Ööpäev on üks eriline pärl Jumala mõistetamatute loomisimede hulgas, see on uuesti algamiste läte.
Erinevalt halbadest harjumustest ei või oma headest tavadest loobuda. Varasema lühendi IME ehk isemajandav Eesti asemele pakun täna sama lühendi uut sisu – isemõtlev Eesti. Ka kristlikum Eesti ning ristirahvas, kes on ühest küljest rõõmsam, aga ei häbene risti ega risti kandmist, sest muidu kaob kiriku identiteet ehk isesus, mis meid kirikuna kannab. Ehk aitab läbi tunnetatud isesus vähendada inimese isekust.
Jeesuse kuulutamises ja tunnistamises seisneb ristikiriku elu. Muud ülesanded lähtuvad sellest keskmest, mida järgides saavad meie tegemised oma õige koha. Missio Dei ehk osalemine Jumala hea tahte ellu viimises saadab meid ka siis kui selja taga on eksamid ja kirjalikud tööd. Misjon on esmalt hoiaku ala ja seejärel teo ning sõna valdkond.


Õigus olla rõõmus ja rahul
Nüüd on aeg tehtud tööst rõõmu tunda. Tõstame oma pead nagu tärkav talivili! Käes on suvi ning meile on antud hetk peatuda oma elu ühes postijaamas. Kimalased lendavad sihipäraselt, linnud kasvatavad poegi ja meie laseme endal ja hobustel puhata, sest suvi on ees.

Õnnistatud suve!

Randar Tasmuth