EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU
USUTEADUSE INSTITUUT

P Õ H I K I R I

1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
§ 1. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (edaspidi: EELK) Usuteaduse Instituudi (lühendina EELK Usuteaduse Instituut või EELK UI; põhikirjas edaspidi: Instituut) asutasid EELK Konsistooriumi (edaspidi: Konsistoorium) korraldusel Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud ja üliõpilased 03. mail 1946. Vahepeal kandis õppeasutus nime Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon.
§ 2. Käesolev põhikiri sätestab Instituudi staatuse, tegevuse eesmärgi ja ülesanded, juhtimise ja struktuuri, õppekorralduse, töötajate, üliõpilaste ja õpilaste põhiõigused ja põhikohustused, vaimuliku teenimise, vara haldamise korra ning finantseerimise alused, järelevalve, aruandluse ja kontrolli põhimõtted.
§ 3. Instituut on EELK asutatud rakenduskõrgkool erakooli staatuses, mis juhindub oma tegevuses erakooliseadusest, rakenduskõrgkooli seadusest ja teistest riiklikest õigusaktidest, kirikuseadustest, käesolevast põhikirjast ja Instituudi sisestest õigusaktidest.
§ 4. Kõrgkooli nimi inglise keeles on The Institute of Theology of the Estonian Evangelical Lutheran Church (lühendina: IT of the EELC).
§ 5. Instituudi eesmärgiks on valmistada ette vaimulikke ning ilmiktöötajaid teoloogilist ja teoloogiaga haakuvat kvalifikatsiooni eeldavatele ametikohtadele EELKs ja EELK partnerkirikutes, avalikus ja erasektoris ning tagada akadeemilisel haridus- ja teadustegevusel põhineva kõrghariduse andmine teoloogias ja teoloogiaga haakuvatel erialadel.
§ 6. Eesmärgi saavutamiseks Instituut:
1) korraldab õpet rakenduskõrghariduse ja magistriõppe õppekavade alusel usuteaduse õppekavagrupis;
2) korraldab kutse- ja täiendusõpet;
3) edendab haridus- ja teadustööd teoloogias ja teoloogiaga haakuvatel erialadel;
4) viib läbi sihtfinantseerimisega teadusuuringuid ning tellimuslikke teadus- ja arendustöid;
5) arendab kirjastustegevust ning annab välja õppekirjandust ja muid väljaandeid;
6) arendab raamatukogu, pidades eeskätt silmas Instituudi üliõpilaste, õpilaste, õppejõudude ja teadustöötajate vajadusi, kuid teenindades ka teisi lugejaid;
7) arendab välissidemeid, teeb koostööd ja sõlmib lepinguid teiste teadus- ja haridusasutuste ning organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal.
§ 7. Instituudil on enesekorraldamise ning omavalitsemise õigus, mis hõlmab õigust:
1) kehtestada õppekorralduslikke alusdokumente ja eeskirju;
2) kehtestada lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtestatud Kõrgharidusstandardist üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtu-, õppe- ja Instituudi lõpetamise tingimused ning kord;
3) määrata oma sisemine struktuur sellesse kuuluvate akadeemiliste ja tugistruktuuri üksustega;
4) otsustada teisi tema pädevusse kuuluvaid küsimusi.
§ 8. Instituudil on oma pitsat ja sümboolika. Instituut kasutab pangakontosid, mis on EELK poolt avatud sihtotstarbeliselt seoses Instituudi tegevusega.
§ 9. Instituut asub Tallinnas, aadressil Pühavaimu 6. Tema struktuuriüksused võivad paikneda väljaspool Tallinna.
§ 10. Instituudi õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel.
 
2. PEATÜKK
JUHTIMINE
2.1. EELK kui Instituudi pidaja
§ 12. Instituudi pidaja EELK kõrgeim kollektiivne seadusandlik ja korraldav juhtorgan on kirikukogu. Kirikukogu pädevusse Instituudi suhtes kuulub:
1) Instituudi ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine;
2) Instituudile EELK Konsistooriumi eelarvest eraldatavate vahendite üldmahu määramine.
§ 13. Instituudi pidaja valitsusorgan on EELK Konsistoorium (edaspidi: Konsistoorium).
Konsistoorium:
1) kinnitab Instituudi põhikirja ja selle muudatused;
2) kinnitab Instituudi nõukogu ettepanekul Instituudi pastoraalseminari põhimääruse ja selle muudatused;
3) kinnitab Instituudi nõukogu ettepanekul Instituudi arengukava;
4) kinnitab Instituudi nõukogu ettepanekul Instituudi eelarve;
5) kinnitab Instituudi majandusaasta aruande;
6) nimetab kaks esindajat Instituudi nõukogusse;
7) kinnitab Instituudi nõukogu ettepanekul õppemaksu suuruse ja tasumise korra;
8) kinnitab Instituudi nõukogu ettepanekul Instituudi tasemeõppe õppekavad ja pastoraalseminari õppekava;
9) kuulutab välja rektori ametikoha täitmiseks konkursi ning valib ja määrab ametisse rektori;
10) vabastab Konsistooriumi presidendi ettepanekul rektori;
11) kinnitab Instituudi nõukogu ettepanekul Instituudi sümboolika.
§ 14. Enne Instituuti puudutavate otsuste langetamist peavad EELK Kirikukogu, Konsistooriumi ja teiste EELK otsustuskogude liikmed tutvuma Instituudi seisukohaga antud küsimuses.

2.2. Instituudi nõukogu
§ 15. (1) Instituudi kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on Instituudi nõukogu (edaspidi: Nõukogu), mille moodustavad ex officio, nimetatavad ja valitavad liikmed.
(2) Nõukogu ex officio liikmed on EELK peapiiskop, EELK vastava tegevusala assessor, Instituudi rektor (edaspidi: rektor), Instituudi prorektorid, akadeemiliste üksuste juhatajad ning Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia (edaspidi: TTA) juhataja.
(3) Nõukogu nimetatavad liikmed on Konsistooriumi poolt nimetatud kaks esindajat ja Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku (edaspidi: EAÕK) poolt nimetatud üks esindaja.
(4) Nõukogu valitavad liikmed on Instituudi õppejõudude ja üliõpilaste esindajad, kusjuures mõlemate esindajate arv peab olema vähemalt 1/5 Nõukogu koosseisust.
(5) Õppejõudude ja üliõpilaste esindajate valimise ja tagasikutsumise korra kehtestab Nõukogu.
(6) Üliõpilaste esindajate volitused kestavad üks aasta, õppejõudude ja Konsistooriumi poolt nimetatud esindajate volitused neli aastat. EAÕK esindaja nimetatakse tähtajatult.
(7) Nõukogu valitavaid liikmeid võib tagasi kutsuda ülesannete olulisel määral täitmata jätmise või Nõukogu koosolekutelt korduva puudumise tõttu. Samuti kutsutakse tagasi õppejõudude esindaja, kui tema ja Instituudi vaheline töösuhe on lõpetatud, ning üliõpilaste esindaja, kui ta ei õpi enam Instituudis.
§ 16. Nõukogu:
1) teeb Konsistooriumile ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmiseks;
2) võtab vastu Instituudi arengukava ja esitab selle kinnitamiseks Konsistooriumile;
3) võtab vastu Instituudi tasemeõppekavad ja pastoraalseminari õppekava ning esitab need kinnitamiseks Konsistooriumile;
4) kinnitab Instituudi õppekavad, mis ei ole nimetatud punktis 3;
5) kinnitab Instituudi akadeemilistele ametikohtadele valimise eeskirja;
6) määrab akadeemilise üksuse juhi ettepanekul korraliste õppejõudude ja teadustöötajate arvu ja koormuse ning valib korralised õppejõud;
7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) kinnitab akadeemiliste kraadide põhimääruse, mis sisaldab nende kaitsmise korda ja tingimusi;
9) kinnitab üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtu- ja väljaarvamise eeskirjad;
10) kinnitab teaduskonna ja akadeemiliste osakondade õppekorralduseeskirjad;
11) kinnitab üliõpilase õpinguraamatu vormi;
12) teeb Konsistooriumile ettepaneku õppemaksu suuruse ja tasumise korra kinnitamiseks;
13) asutab, reorganiseerib ja likvideerib Instituudi struktuuriüksusi;
14) kinnitab Instituudi akadeemiliste struktuuriüksuste (välja arvatud pastoraalseminari), TTA ja tugistruktuuri üksuste põhimäärused ja nende muudatused;
15) võtab vastu pastoraalseminari põhimääruse ja selle muudatused ning saadab need kinnitamiseks Konsistooriumile;
16) kinnitab rektori ettepanekul ametisse prorektorid;
17) võtab vastu eelarve ja esitab selle kinnitamiseks Konsistooriumile;
18) kinnitab Instituudi eelarve täitmise aruande;
19) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras Instituudi kasutusse antud varaga seotud küsimusi;
20) kehtestab Instituudi poolt antavad aunimetused ja nende andmise korra;
21) kuulab ära rektori aruanded;
22) vaatab läbi kaebusi rektori tegevuse peale ja võib avaldada rektorile umbusaldust;
23) teeb Konsistooriumile ettepaneku Instituudi sümboolika kinnitamiseks;
24) otsustab teisi käesoleva põhikirjaga, seadusega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.
§ 17. (1) Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised.
(2) Korralised koosolekud kutsub kokku rektor, tema äraolekul rektori asendaja. Koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.
(3) Erakorralise koosoleku kutsub kokku rektor vähemalt 1/3 nõukogu liikmete või vähemalt ühe akadeemilise struktuuriüksuse nõudel.
(4) Nõukogu kokkukutsuja saadab välja koosoleku päevakorra hiljemalt kaks nädalat enne Nõukogu koosolekut.
§ 18. (1) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled hääleõiguslikest liikmetest.
(2) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega; kui hääled jagunevad pooleks, otsustab juhataja hääl.
(3) Põhikirja muutmise või uue põhikirja koostamise algatamiseks ja akadeemilise struktuuriüksuse asutamiseks või likvideerimiseks on vajalik 2/3 Nõukogu liikmete kohalolek. Vastava otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 2/3 häälteenamus.
(4) Nõukogu otsus jõustub selle vastuvõtmise päevast, kui Nõukogu ei ole otsustanud teisiti.
(5) Koosolekuid juhatab rektor, tema äraolekul rektori asendaja. Koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli ärakiri saadetakse Konsistooriumile. Nõukogu seisukohad vormistatakse otsustena, millele kirjutab alla rektor või tema asendaja.
§ 19. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta rektor otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks Nõukogu järgmisele koosolekule. Seal langetatav otsus on lõplik.
§ 20. Nõukogu otsuse võib vaidlustada ka mõni muu Instituudi kollegiaalne otsustuskogu või akadeemilise üksuse juhataja, esitades protesti rektorile, kes otsustab küsimuse teistkordse läbivaatamise Nõukogus.
§ 21. Nõukogu otsused, mis sisaldavad üldisi eeskirju, avaldatakse Instituudi töötajatele ja üliõpilaskonnale/õpilaskonnale. Otsuste täitmine on Instituudi töötajatele ja üliõpilaskonnale/õpilaskonnale kohustuslik. Nõukogu otsus üksikküsimuses tehakse teatavaks asjaosalistele.
§ 22. Nõukogu võib moodustada oma liikmetest alalisi või ajutisi komisjone, kes:
1) valmistavad ette küsimusi Nõukogus arutamiseks;
2) avaldavad arvamusi Nõukogu päevakorda võetud küsimuste kohta;
3) teevad ettepanekuid rektorile;
4) arutavad küsimusi, mida rektor või Nõukogu esitab komisjonile seisukohavõtuks.
 
2.3. Rektor
§ 23. Instituuti juhib ja esindab rektor.
§ 24. Rektor kannab vastutust Instituudi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
§ 25. Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kõrgemat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab Instituuti ja tegutseb Instituudi nimel käesolevas põhikirjas sätestatud õiguste piires;
3) tagab Instituudi haldussuutlikkuse;
4) sõlmib Instituudi nimel lepinguid ja teeb muid tehinguid vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale;
5) nimetab ametisse teaduskonna dekaani teaduskonna nõukogu esildise alusel ja akadeemiliste osakondade juhatajad;
6) esindab EELK-d kui tööandjat suhetes Instituudi töötajatega, sh sõlmib, muudab ja lõpetab nendega töölepinguid;
7) kinnitab Instituudi töökorralduse reeglid, raamatupidamise sise-eeskirja ja asjaajamiskorra;
8) teeb korraldusi ja annab käskkirju, mis on Instituudi töötajatele, üliõpilastele ja õpilastele täitmiseks kohustuslikud;
9) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ning võtab vastu ja arvab Instituudist välja õpilasi vastava akadeemilise üksuse juhataja esildise alusel;
10) teeb ettepaneku Nõukogule prorektori ametisse kinnitamiseks;
11) määrab rektori asendamise korra;
12) on Nõukogu koosolekute kokkukutsuja ja juhataja;
13) tagab Instituudi eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
14) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
15) käsutab Instituudi eelarvevahendeid käesoleva põhikirja ning seadustega antud volituste piires;
16) otsustab stipendiumite ja abirahadega seotud küsimusi;
17) on aruandekohustuslik Nõukogu ja Konsistooriumi ees;
18) tühistab struktuuriüksuste õigusakte, kui need on vastuolus käesolevast põhikirjast tulenevaga;
19) otsustab teisi käesoleva põhikirjaga, seadusega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.
§ 26. Rektori ametikoha täitmiseks kuulutab Konsistoorium välja konkursi. Rektori ametisse võib kandideerida teoloogilise kõrgharidusega vaimulik, kellel on doktorikraad ja kirikliku teenimise kogemus.
§ 27. Rektori valib ja määrab ametisse Konsistoorium. Uue rektori ametisse astumiseni jätkab endine rektor oma ametiülesannete täitmist, kui Konsistoorium ei otsusta teisiti.
§ 28. Rektori ametiajaks on viis aastat.
§ 29. Rektoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle Konsistooriumi president. Konsistooriumi president otsustab tööandja esindajana kõiki küsimusi, mis on seotud Rektori töösuhetega (enam kui 10 päeva kestvad välislähetused, ergutused, karistused jne), kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Rektori töötasu, preemiad ja tema tegevusega seotud muud kulud kaetakse Instituudi eelarvest.
§ 30. Kui Rektoriks valitakse Instituudi põhikohaga töötaja, peatatakse tema tööleping Rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist sellel ametikohal Rektori ametist vabastamisel.
§ 31. Rektori surma, tagasikutsumise või tagasiastumise korral täidab tema ülesandeid uue Rektori määramiseni Konsistooriumi poolt selleks volitatud isik.
§ 32. (1) Rektor vabastatakse ametist enne tähtaega:
1) umbusalduse avaldamise korral;
2) Konsistooriumi motiveeritud otsusel;
3) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(2) Umbusaldust võidakse avaldada juhul, kui rektor süüliselt rikub riigi või kiriku seadusi, käesolevat põhikirja või ei tule toime töökohustuste täitmisega. Umbusalduse küsimuse võivad Nõukogu ees tõstatada vähemalt kolm akadeemilist üksust ühisavaldusega või Konsistooriumi president või Konsistooriumi vastava tegevusala assessor oma pöördumisega. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab Nõukogu salajasel hääletusel, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 Nõukogu liikmetest.
(3) Rektori vabastab Konsistooriumi presidendi ettepanekul Konsistoorium.
§ 33. Rektori nõuandva ja Instituudi tegevust administreeriva organina tegutseb rektoraat, mille põhimääruse kinnitab Nõukogu, koosseisu ja töökorra rektor.
 
2.4. Akadeemiline nõukogu
§ 34. Akadeemiline nõukogu:
1) töötab välja õppejõududele ja teadustöötajate kvalifikatsiooni hindamise korra;
2) hindab professori- ja dotsendikandidaatide vastavust Kõrgharidusstandardis kehtestatud nõuetele;
3) esitab kandidaate akadeemiliste aunimetuste saamiseks;
4) teostab akadeemilist kvaliteedikontrolli.
§ 35. (1) Akadeemilise nõukogu koosseisu kuuluvad doktorikraadiga: rektor, prorektorid, usuteaduskonna dekaan, TTA juhataja, usuteaduskonna õigeusu õppetooli juhataja ja õppetoolide hoidjad. Juhul kui eespoolnimetatul doktorikraad puudub, osaleb ta akadeemilise nõukogu töös sõnaõigusega.
(2) Akadeemilise nõukogu esimehel on õigus kutsuda akadeemilise nõukogu koosseisu doktorikraadiga liikmeid väljastpoolt Instituuti.
(3) Akadeemilise nõukogu esimees on rektor. Akadeemilise nõukogu kutsub rektor kokku vastavalt vajadusele.
(4) Akadeemiline nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled Instituuti esindavad doktorikraadiga liikmed.
(5) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega; kui hääled jagunevad pooleks, otsustab juhataja hääl.
 
3. PEATÜKK
INSTITUUDI STRUKTUUR
§ 36. Instituudi akadeemilisi ja tugistruktuuri üksusi asutab, reorganiseerib ja likvideerib Nõukogu.
 
3.1. Akadeemiline struktuur
§ 37. Instituudi akadeemilise struktuuri moodustavad akadeemilised üksused ja nendega seotud struktuurid.
§ 38. (1) Instituudi akadeemilisteks üksusteks on usuteaduskond ja akadeemilised osakonnad.
(2) Instituudi akadeemilisteks osakondadeks on pastoraalseminar, kirikumuusikaosakond, täiendusõppe osakond ja raamatukogu.
(3) Usuteaduskonna struktuuriüksusteks on TTA ja õigeusu õppetool.
§ 39. Akadeemiline üksus on Instituudi akadeemilise struktuuri põhiüksus, mis kätkeb endas õppetööd, teaduskonna puhul ka teadustööd.
§ 40. Akadeemilise üksuse ülesandeks on Instituudi põhieesmärgi teostamine oma valdkonnas.
§ 41. Akadeemilise üksuse tegevuse alused ja korra sätestab üksuse põhimäärus, mille kinnitab Nõukogu, pastoraalseminari puhul Nõukogu ettepanekul Konsistoorium.
§ 42. Usuteaduskonda juhib dekaan, akadeemilisi osakondi juhivad valitavad või nimetatavad juhatajad.
§ 43. Usuteaduskonna kollektiivseks otsustuskoguks on teaduskonna nõukogu. Akadeemilistel osakondadel on õigus moodustada spetsiifiliselt oma valdkonda käsitlevaid küsimusi otsustav nõukogu.
§ 44. Akadeemiliste üksuste juhid ja nõukogud on aruandekohustuslikud rektori ees, lähtudes käesolevas põhikirjas ja struktuuriüksuste põhimäärustes sätestatud korrast.
§ 45. Akadeemilistel üksustel on õigus moodustada konkreetsete projektide läbiviimiseks allüksusi või käivitada ja läbi viia projekte. Allüksuste ülesanded ja töökorralduse kinnitab akadeemilise üksuse juht.
 
3.1.1. Usuteaduskond
§ 46. Usuteaduskonna ülesandeks on anda vastavalt kiriklikele nõudmistele ja riiklikult kehtestatud akadeemilistele tingimustele kõrgharidust teoloogias ja teoloogiaga haakuvatel erialadel, ühendades nii teadus- ja õppetöö kui ka praktika.
§ 47. (1) TTA tegevus usuteaduskonna struktuuriüksusena sätestatakse TTA põhimäärusega, mille kinnitab Instituudi nõukogu.
(2) Õigeusu õppetooli tegevus usuteaduskonna struktuuriüksusena sätestatakse usuteaduskonna õigeusu õppetooli põhimäärusega, mille kinnitab Instituudi nõukogu. Põhimääruse eelnõu ja põhimääruses tehtavad muudatused kooskõlastatakse enne vastuvõtmist EAÕK-ga.
 
3.1.2. Pastoraalseminar
§ 48. Pastoraalseminari ülesandeks on korraldada ettevalmistust preestri- ja diakoniametiks EELKs.
 
3.1.3. Kirikumuusikaosakond
§ 49. Kirikumuusikaosakonna ülesandeks on anda kirikumuusika alast koolitust põhiliselt EELK kirikumuusikutele ning Instituudi teiste akadeemiliste üksuste õpilastele.
 
3.1.4. Täiendusõppe osakond
§ 50. Täiendusõppe osakonna ülesandeks on korraldada täienduskoolitust vaimulikele, kiriku ilmiktöötegijatele ning teistele spetsialistidele.
 
3.1.5. Raamatukogu
§ 51. Raamatukogu ülesandeks on teoloogilise kirjanduse varamu täiendamine, teavikute ja inforessursside kogumine ning töötlemine, nende säilitamine ja kättesaadavaks tegemine ning informatsioonile vaba juurdepääsu tagamine.
 
3.2. Tugistruktuur
§ 52. Instituudi tugistruktuuri üksused on rektoraat ja haldusosakond. Teisi tugistruktuuri üksusi asutab Nõukogu. Tugistruktuuri üksuse tegevuse alused ja korra sätestab üksuse põhimäärus, mille kinnitab Nõukogu.
§ 53. Rektoraati juhib rektor. Teiste tugistruktuuri üksuste juhid nimetab ametisse rektor.
 
4. PEATÜKK
ÕPPEKORRALDUS
4.1. Õppekava
§ 54. Õppetöö Instituudi tasemeõppes toimub Kõrgharidusstandardile ja Nõukogus kehtestatud nõuetele vastavate tasemeõppe õppekavade alusel. Tasemeõppe õppekava on õpingute alusdokument, mis koostatakse teaduskonna poolt, võetakse vastu Nõukogus ja kinnitatakse Konsistooriumis.
§ 55. Õppetöö Instituudi kutseõppes toimub Konsistooriumi (pastoraalseminari puhul) või Nõukogu poolt (kirikumuusikaosakonna puhul) kinnitatud õppekavade alusel.
§ 56. Õppekavast lähtudes võib üliõpilane või õpilane kooskõlastatult akadeemilise üksuse juhatajaga koostada endale individuaalse õpingukava.
 
4.2. Üliõpilaste/õpilaste vastuvõtt
§ 57. Instituudi üliõpilaste/õpilaste vastuvõtmise kord ja tingimused sätestatakse vastuvõtueeskirjadega.
§ 58. Vastuvõtueeskirjad peavad sisaldama vastuvõtutingimusi ning avalduste vastuvõtmise ja sisseastumiseksamite läbiviimise korda.
§ 59. Vastuvõtueeskirjad tasemeõppes kehtestatakse eraldi rakenduskõrgharidusõppele ja magistriõppele.
§ 60. Vastuvõtueeskirjad kinnitab Nõukogu, lähtudes akadeemiliste üksuste ettepanekutest.
§ 61. Rektoril on õigus võtta Instituuti vabakuulajaid.
§ 62. Üliõpilaseks immatrikuleeritakse rektori käskkirjaga sisseastumiseksamite põhjal usuteaduskonna dekaani esildise alusel.
§ 63. Instituudi õpilaseks võetakse vastu rektori käskkirjaga sisseastumiseksamite põhjal akadeemilise üksuse juhataja esildise alusel.
§ 64. Üliõpilasele antakse õpinguraamat, mille vormi kinnitab Nõukogu.
§ 65. Õppeaasta kestel võib individuaalkorras üliõpilaseks immatrikuleerida varem eksmatrikuleeritud isikuid ja teistest kõrgkoolidest üle tulnud üliõpilasi.
§ 66. Instituut võib avada õppekohti, milleks vajalikud koolituskulud katavad teised tellijad.
 
4.3. Õppetöö korraldamine
§ 67. Usuteaduskonna õppekorralduseeskirjas sätestatakse üldnõuded õppetöö korraldusele ja õppetöö erinevatele vormidele, õppejõudude ja üliõpilaste õigused ja kohustused õppetööga seoses, samuti üliõpilaste eksmatrikuleerimise ja reimmatrikuleerimise tingimused, akadeemilise puhkuse saamise tingimused ning teised õppetööd puudutavad üldreeglid.
§ 68. Akadeemilise osakonna õppekorralduseeskirjas sätestatakse üldnõuded õppetöö korraldusele ja õppetöö erinevatele vormidele, õppejõudude ja õpilaste õigused ja kohustused õppetööga seoses, samuti õpilaste vastuvõtu ja väljaarvamise tingimused ning teised õppetööd puudutavad üldreeglid.
§ 69. Instituudi õppeaasta koosneb kahest semestrist ja õppetöö on korraldatud sessioonidena.
§ 70. Instituudis on võimalik tasemeõppes õppida statsionaarõppes täis- või osakoormusega. Vastav kokkulepe sõlmitakse teaduskonna ja üliõpilase vahel üliõpilase isikliku avalduse alusel.
§ 71. Õppetöö mahu ühikuks on EAP (inglise k ECTS), mille sisu määratakse vastavalt Kõrgharidusstandardile õppekorralduseeskirjas.
§ 72. Nõuded tasemeõppe lõputöödele ja nende kaitsmise kord sätestatakse akadeemiliste kraadide põhimääruses, mille kehtestab Nõukogu.
§ 73. Tasemeõppe õppekavas sätestatud nõuded täitnud üliõpilased sooritavad lõpueksamid või lõputöö Nõukogu kehtestatud korras ning neile antakse riigi õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastav diplom koos akadeemilise õiendiga.
§ 74. Õppekavas sätestatud nõuded täitnud õpilased sooritavad lõpueksamid või kaitsevad lõputöö Nõukogu kehtestatud korras ning neile antakse tõend/tunnistus läbitud õpingute kohta.
 
4.4. Õppetöö finantseerimine
§ 75. Õppetöö Instituudis on tasuline. Õppemaksu suuruse ja tasumise korra kinnitab Nõukogu ettepanekul Konsistoorium.
§ 76. Üliõpilane/õpilane ja rektor (EELK kui Instituudi pidaja esindajana) sõlmivad lepingu, mille vorm vastab erakooliseaduses ettenähtud nõuetele.
§ 77. Üliõpilaste/õpilaste õppemaksu võib rektori otsusel vähendada või maksta võimaluse korral stipendiumi või abiraha.
 
5. PEATÜKK
INSTITUUDI LIIKMESKOND
§ 78. Instituudi liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.
§ 79. Instituudi liikmeskonda kuuluvad isikud on oma tegevuses ja käitumises kohustatud järgima EELK-s kehtivaid moraali- ja eetikanorme.
 
5.1. Õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad
§ 80. Õppejõuna võetakse üldjuhul tööle EELK liige. Tasemeõppe suunale võetakse tööle eelistatavalt tegevvaimulikest õppejõude.
§ 81. Vakantsest õppejõu ja teadustöötaja ametikohast teatab rektor vähemalt üks kuu enne vastavate ametikohtade täitmist EELK häälekandjas.
§ 82. Õppejõu ja teadustöötaja ametikohale kandideerivad isikud esitavad sooviavalduse ja muud vajalikud dokumendid vastavalt Nõukogu kehtestatud korrale.
§ 83. Õppejõu kohta ei ole üldjuhul lubatud koondada õppesemestri keskel.
§ 84. Instituudi õppejõudude ametikohtade nimetused on professor, dotsent, lektor, õpetaja ja assistent. Teadustöötajad on vanemteadur ja teadur.
§ 85. Instituudi õppejõud ja teadustöötajad jagunevad korralisteks ja erakorralisteks õppe-jõududeks ja teadustöötajateks.
§ 86. Korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade täitmisel juhindutakse Instituudi akadeemilistele ametikohtadele valimise eeskirjast.
§ 87. Korralised õppejõud ja teadustöötajad valitakse ametisse konkursi korras ning atesteeritakse
vähemalt ühe korra nende iga viie tööaasta jooksul. Atesteerimise kord sätestatakse instituudi õppejõudude ja teadustöötajate kvalifikatsiooni hindamise korras ja tingimustes. Kui korraline õppejõud või teadustöötaja ei läbi atesteerimist, võib temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 88. Konkursi korras täitmata jäänud korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtadele, samuti riiklike ja kiriklike programmide ja tähtajaliste ülesannete täitmiseks võetakse kuni üheks aastaks tööle erakorralised õppejõud ja teadustöötajad, kellele kehtivad samad kvalifikatsiooninõuded kui korralistele õppejõududele ja teadustöötajatele.
§ 89. Instituudi õppejõudude ja teadustöötajate kohuseks on teha õppe- ja teadustööd, samuti täita ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel.
§ 90. Instituudis õppe- või teadustööd tegevatele isikutele, kellega Instituut ei ole sõlminud töölepingut, võib rektor anda külalisõppejõu või külalisteaduri nimetuse. Külalisõppejõul ja -teaduril on Instituudi töötajatega võrdsed õigused instituudi infrastruktuuri kasutamisel.
§ 91. Instituudi töötajad on Instituudis töölepingu ja teiste lepingute alusel töötavad isikud.
 
5.2. Üliõpilaskond/õpilaskond
§ 92. Üliõpilased on Instituudi tasemeõppekavade alusel õppivad isikud ja õpilased kutse- või täiendusõppe õppekavade alusel õppivad isikud.
§ 93. Instituudi üliõpilaskonna hulka kuulumist tõendab Instituudi poolt välja antud üliõpilaspilet.
§ 94. Üliõpilastel ja õpilastel on õigus:
1) kasutada auditooriume, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muud vara Instituudis kehtestatud korras;
2) õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada seminare, eksameid ja arvestusi, kusjuures õppejõud võib tingimuste (töökohad, õppevahendid jne.) puudumisel üliõpilaste/õpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata;
3) saada õppimiseks vajalikke õppekavu, -programme, nõustamist ja muud informatsiooni;
4) taotleda stipendiumi või abiraha;
5) saada õppelaenu riigi õigusaktidega kehtestatud korras;
6) valida oma esindaja ja olla valitud Instituudi nõukogusse (üliõpilastel);
7) saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas kehtestatud korras (üliõpilastel);
8) esitada rektorile põhjendatud taotlus korduseksami või -arvestuse sooritamiseks vastava komisjoni ees;
9) läbida stuudium teaduskonna nõukogu loal õppekavas sätestatust lühema ajaga (üliõpilastel).
§ 95. Instituudi üliõpilased ja õpilased peavad järgima Instituudi põhikirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele ja õpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral.
§ 96. Instituudi üliõpilastel on omavalitsus, kes teostab üliõpilaste õigust iseseisvalt otsustada ja korraldada üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest ja vajadustest. Üliõpilaskonna omavalitsus esindab üliõpilaskonda Instituudi sisestes suhetes ja suhetes teiste isikutega.
§ 97. Üliõpilaskonna omavalitsuse moodustamise kord ja tegevuse alused fikseeritakse üliõpilaskonna põhikirjas ja üliõpilasesinduse valimise korras, mille kinnitab üliõpilaste valitud esindajate ettepanekul Nõukogu.
 
6. PEATÜKK
INSTITUUDI VAIMULIK TEENIMINE
§ 98. Instituudi vaimulik teenimine toimub rektori juhtimisel ja vastutusel. Instituudi vaimulikus teenimises osalevad Instituudi töötajad, üliõpilased ja õpilased. Instituudi vaimulikku teenimist korraldab rektor.
§ 99. Instituudi vaimulikkonna moodustavad Instituudis töötavad ordineeritud õppejõud ja töötajad.
§ 100. Instituudi vaimulikkonna ülesanne on üliõpilaste, õpilaste, õppejõudude ja töötajate vaimulik teenimine jumalateenistuste, palvuste, hingehoiu ja teiste vajalike tegevuste läbi.
 
7. PEATÜKK
INSTITUUDI VARA JA FINANTSEERIMINE
§ 101. Instituudi tegevuseks kasutatakse EELK-le kuuluvat vara ja teiste isikute poolt Instituudi kasutusse antud vara.
§ 102. Instituudil on oma eelarve, mille kinnitab Konsistoorium.
§ 103. Instituudi finantsvahendid moodustuvad EELK rahalistest eraldistest, Instituudi tegevusest omandatud rahalistest vahenditest ning muudest seaduslikest tuludest.
§ 104. Instituudi poolt tema tegevuse käigus omandatud finantsvahenditeks on:
1) annetused, pärandused ja eraldised;
2) õppemaks;
3) Instituudi väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muude Instituudi põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest saadav sissetulek;
4) muud seaduslikud laekumised, mida kasutatakse Instituudi põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
§ 105. Instituudi vara kasutatakse Instituudi põhikirjaliste eesmärkide teostamiseks.
§ 106. Instituudile haldamiseks ja kasutamiseks eraldatud vara fikseeritakse Konsistooriumi bilansis.
§ 107. Instituudi tegevusega seotud rahalisi ja majanduslikke küsimusi lahendavad Konsistoorium ja rektor.
 
8. PEATÜKK
JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA KONTROLL
§ 108. Järelevalvet Instituudi tegevuse üle teostavad Konsistoorium ja teistes seadustes määratud ametiasutused ja ametiisikud.
§ 109. Konsistooriumi presidendil ja Konsistooriumil on õigus peatada rektori ja Nõukogu ning teiste Instituudi otsustuskogude otsused ja esitada need teistkordseks aruteluks.
§ 110. Instituudi majandustegevuse üle teostatakse järelevalvet vastavalt EELK põhikirjas sätestatule.
 
9. PEATÜKK
INSTITUUDI ÜMBERKORRALDAMINE JA
TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 111. Instituut korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse EELK Kirikukogu otsusega Konsistooriumi ettepanekul või riigi seadustega ette nähtud juhtudel. Enne ettepaneku tegemist kuulab Konsistoorium ära Nõukogu seisukoha.
§ 112. Instituudi tegevuse lõpetamisel järelejäänud vara kasutatakse vastavalt EELK põhikirjale.
§ 113. Instituudi tegevuse lõpetamisel korraldab Konsistoorium üliõpilastele ja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid vastava taseme hariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses.

RAKENDUSSÄTE
Käesoleva põhikirja jõustumisel ametis olev Instituudi rektor loetakse ametisse kinnitatuks põhikirja §-s 28 nimetatud viieaastaseks tähtajaks alates 21. veebruarist 2012.
 
Kinnitatud EELK Konsistooriumi 5.02.2013 otsusega nr 18.
Muudetud EELK Konsistooriumi 10.02.2015 otsusega nr 18.
Muudetud EELK Konsistooriumi 07.02.2017 otsusega nr 21.
 

EELK USUTEADUSE INSTITUUDI ARENGUKAVA 2014-2017

 

1. SISSEJUHATUS

EELK Usuteaduse Instituut (edaspidi instituut) on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv rakenduskõrgkool, mille asutasid 1946. aastal EELK Konsistooriumi korraldusel Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud ja üliõpilased.

Vastavalt EELK Arengukavale 2008-2017 on EELK-l oluline roll Eesti kultuuripärandi säilitamisel ja rahva vaimsuse kujundamisel. Instituut kirikliku kõrgkoolina ja koolituskeskusena on alates selle asutamisest täitnud ülesannet tagada vaimulike ja kirikutöötegijate järelkasv EELKs ning teoloogilise kõrghariduse ja uurimistöö järjepidevus. Instituudil on olnud märkimisväärne roll Eesti teoloogilise mõtteloo hoidmisel ja arendamisel. Samas on Instituut olnud avatud ühiskonnale ning on keskendunud nii teoloogia üksikküsimustele kui ka teoloogiaga piirnevatele erialadele, andmaks oma panuse kristlike väärtuste ja sõnumi tutvustamisel Eesti ühiskonnas.

Vastavalt põhikirjale on instituudi peamisteks tegevusteks:
1) õppe korraldamine rakenduskõrghariduse ja magistriõppe õppekavade alusel usuteaduse õppekavagrupis;
2) kutse- ja täiendusõppe korraldamine;
3) õppe- ja teadustöö edendamine teoloogias ja teoloogiaga haakuvatel erialadel;
4) sihtfinantseerimisega teadusuuringute ning tellimuslike teadus- ja arendustööde läbiviimine;
5) kirjastustegevuse arendamine ning õppekirjanduse ja muude väljaannete väljaandmine;
6) raamatukogu arendamine, pidades eeskätt silmas Instituudi üliõpilaste, õpilaste, õppejõudude ja teadustöötajate vajadusi, kuid teenindades ka teisi lugejaid;
7) välissidemete arendamine, koostöö tegemine ja lepingute sõlmimine teiste teadus- ja haridusasutuste ning organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal.

Instituudi eesmärkide saavutamist toetavad järgmised struktuuriüksused: usuteaduskond, pastoraalseminar, täiendusõppe ja kirikumuusika osakonnad. Usuteaduskonnas toimub tasemeõpe ning see on tihedalt seotud pastoraalseminari, kirikumuusika- ja täiendusõppe osakondade tööga, mis on vastutavad kutse- ja täiendusõppe läbiviimise eest.

Arengukava juurde kuulub tegevuskava, milles on ajaliselt määratletud eesmärkide saavutamiseks teostatavad tegevused, oodatavad tulemused ning planeeritavad rahastamisallikad. Tegevuskava vaadatakse üle kord aastas.

2. MISSIOON

Instituudi missioon on koostöös EELK Konsistooriumiga tagada ettevalmistus vaimuliku kutseks EELKs ja luterlikule teoloogiale tugineva akadeemilise hariduse järjepidevus. Arvestades oikumeenilist ja ühiskondlikku konteksti teostada kiriku töötegijate kutse- ja elukestvat õpet ning edendada koostöös partneritega haridus- ja teadustööd teoloogias ning sellega haakuvatel erialadel.

3. VISIOON

Instituut on kirikusiseselt, riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud, kiriku ja ühiskonna arengut positiivselt mõjutav kristlik õppe- ja koolituskeskus.

4. VÄÄRTUSED JA PRINTSIIBID

1. Missiooniteadlikkus ja motiveeritus - instituut väärtustab luterliku teoloogia ja vaimulike ettevalmistuse traditsioone ning panustab nende arendamisse.
2. Koostöövalmidus ja avatus - instituut on kiriklik hariduskeskus, mis teeb koostööd erinevate partnerite ja sihtrühmadega ning on avatud oikumeenilisele koostööle.
3. Individuaalne lähenemine ja hoolivus – instituudi õppekeskkonda iseloomustab õppijakesksus ja haridus inimeselt inimesele.
4. Professionaalsus – instituudi personal on kiriklikult orienteeritud oma eriala tippspetsialistid.
5. Eestikeelsus ja rahvusvahelisus – instituut arendab eestikeelset teoloogilist mõtlemist ja kirjasõna ning osaleb aktiivselt rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID

1. Instituudil on kirikusisene ja oikumeeniline tunnustus.
2. Instituut on riiklikult tunnustatud haridus-, kutse- ja arenduskeskus.
3. Instituut on kirikus ja ühiskonnas tuntud paindliku ja kaasaegse õpikeskkonnana.
4. Instituut toetab ja teostab elukestva õppe idee arengut kirikus ja ühiskonnas laiemalt.
5. Instituut rakendab efektiivselt rahvusvaheliste võrgustike võimalusi arendus- ja õppetöös.
6. Instituut toimib jätkusuutliku haridusasutusena.

6. KONKREETSED EESMÄRGID JA TEGEVUSSUUNAD

6.1. Tegevusvaldkonnad

6.1.1 Tasemeõpe ja teadustöö
Instituudi usuteaduskonnas toimub tasemeõpe rakenduskõrghariduse ja magistriõppe tasandil usuteaduse õppekavagrupis. Kontaktõpe on korraldatud 3-5 päevaste õppesessioonidena, et võimaldada kõrghariduse omandamist ka töö kõrvalt õppijatele ja/või teist karjääri alustajatele.

Instituut edendab teadustööd teoloogias ja sellega haakuvates valdkondades, juhib teadusprojekte ja osaleb nendes, korraldab teaduskonverentse, annab välja erialast õppekirjandust, avaldab Instituudi toimetiste sarja, millel on rahvusvaheline toimetuskolleegium ning tutvustab kristlikku pärandit ja kirikliku koolituse võimalusi ühiskonnas.

Eesmärgid:
1. Kordushindamise järel on usuteaduskonnal tasemeõppe korraldamise õigus usuteaduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe tasemel.
2. Tasemeõppe õppekavade arendamise põhimõtted ja kvaliteedikindlustamise suunised on täiustatud.
3. Tasemeõppe õppekavade praktika mudel on välja töötatud ja toimib seostatult pastoraalseminari ja lepinguliste praktikabaasidega.
4. Õppekavad toetavad oikumeenilist koostööd, üliõpilaste vaimulikku kasvu ja suundumist kiriklikku teenistusse ning ühiskonna teenimisse lähtudes tööturu vajadustest.
5. Instituut on selgitanud koostöös rahvusvaheliste partneritega võimalusi rahvusvahelise ingliskeelse magistriõppe avamiseks.
6. Toimib arendustegevus kirikule prioriteetsetes uurimisvaldkondades.
7. Erinevate õppemeetodite (sealhulgas e-õpe) kasutamine on suurenenud.
8. Üliõpilased osalevad aktiivsemalt rahvusvahelises õpirändes.
9. Instituudi toimetiste sarja arendamine ja õppekirjanduse väljaandmine.
10. Õppetöö ülesehitus arvestab sihtgrupi vajadusi ning tugitegevused toetavad üliõpilaste professionaalset arengut.
11. Usuteaduskonnal on toimiv teadusarenduse strateegia.

6.1.2 Kutseõpe
Instituut korraldab pastoraalseminaris kutseõpet EELK preestriameti kandidaatidele, kes omavad kõrgemat teoloogilist spetsialisti haridust ja on EELK konsistooriumi ees sooritanud nõutava eksami pro venia concionandi. Kutseõppe programm sisaldab kiriklikku praktikat, individuaalõpet, orientatsiooni ja refleksiooni, keskseks rõhuasetuseks on vaimulik kasvamine. Õppeaeg on üks aasta.

Pastoraalseminar korraldab ka diakonikoolitust EELK konsistooriumi poolt õppima suunatud diakoniameti kandidaatidele.

Eesmärgid:
1. Preestrite ja diakonite ettevalmistus on kasvanud vastavalt kiriku vajadustele.
2. Koostöös EELK konsistooriumiga on tagatud praktikapaigad.
3. Preestri- ja diakoniameti kandidaatide juhendamine ja mentorlus on praktiline ja tõhustunud.
4. Vaimulike kutseõpe on tagatud ja jätkusuutlik.

Instituudi kirikumuusika osakond korraldab kutseõpet kirikumuusikutele. Kutseõppe programm sisaldab kahte kaheaastast kursust kirikumuusiku D- ja C- kategooria taotlemiseks.

Eesmärgid:
1. Kirikumuusikute väljaõpe on järjepidev.
2. Kirikumuusikute koolituse vastavus kiriku vajadustele on kasvanud.
3. Koostöös kogudustega on kõigile kirikumuusika õppuritele tagatud praktikakohad.
4. Kirikumuusikaalane täiendusõpe on paindlik ja kättesaadav erinevatele sihtrühmadele.

6.1.3 Elukestev õpe
Instituudi ülesannete hulka kuulub korraldada täiendusõpet EELK vaimulikele, kirikumuusikutele ja teistele kirikutöötegijatele ning ühiskonna erinevate töövaldkondade töötajatele. Täiendõppe osakond korraldab süsteemset ja koordineeritud täiendusõpet, ühtlasi väärtustades ja tutvustades EELK-s ja ühiskonnas elukestva õppe põhimõtteid. Koolituse korraldamisel teeb täiendusõppe osakond koostööd UI teiste osakondadega, EELK allaasutuste ja teiste ühiskondlike partneritega.

Eesmärgid:
1. EELK-s on toimiv ja valdkonnapõhiselt läbimõeldud terviklik täiendusõppe süsteem vaimulikele, kiriku töötegijatele ja vabatahtlikele, mida koordineerib Instituut.
2. Elukestva õppe teostamisel toimub tihe koostöö taseme-, kutse- ja täiendusõppe valdkondades.
3. Täiskasvanukoolituse ja täiendusõppe teemadering, ning sihtrühm ühiskonnas on laienenud.
4. Täiendusõppe osakond pakub supervisiooniteenust vaimulikele, kiriku töötegijatele ja hingehoidjatele.
5. Täiskasvanukoolituses rakendatakse erinevaid õppemeetodeid ja paindlikke õppevorme, et teha koolitus kättesaadavaks võimalikult suurele huviliste ringile.
6. Koostöös EELK Misjonikeskusega toimub täiskasvanutele suunatud piibliõpe.
7. Regulaarselt viiakse läbi jutlustajate koolitust.

6.2 Partnerluskoostöö

Instituut teeb koostööd erinevate partneritega kodu- ja välismaal, selleks et laiendada oma kompetentsi kirikule vajaminevate töötegijate koolitamisel, õppida ja anda oma panus teoloogilise, kultuuriloolise, diakoonia- ja hingehoiu-alase õppe- ning teadustöö arenguks. Samas teeb instituut koolitusvajaduse väljaselgitamiseks ja koolituse sisu paremaks planeerimiseks koostööd erinevate sidusrühmade esindajatega nagu tööandjad, kogudused, vilistlased, annetajad, kiriklikud organisatsioonid jt.

Strateegilised partnerid

Partner

Koostöövaldkond

EELK organisatsioonid

Kutse- ja täiendusõppe valdkonnapõhine arendamine.

Praktikabaasid (kogudused, koolid)

Taseme- ja kutseõppe praktika ning mentorlus.

MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia

Rahastamine ja arendustegevus. Suhtevõrgustiku hoidmine ja arendamine Ameerika Ühendriikides.

Tartu Ülikool

Ühise teadustöö arendamine ning akadeemilise ressursi jagamine kirikule vajamineva kaadri ettevalmistamise eesmärgil.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Püha Platoni seminar

Ortodoksia spetsialiseerumise väljatöötamine ja arendamine ning selle õppetöö rahastamine.

Estonian Business School

Vastastikune akadeemilise ressursi jagamine ja üliõpilaste õpirände võimaluste avardamine.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Vastastikune akadeemilise ressursi jagamine ja üliõpilaste õpirände võimaluste avardamine.

Põhjakirik ja Kurhessen-Waldecki kirik Saksamaal, Soome Luterlik Kirik,

Arendusprojektid kiriklikku ja ühiskonnatööd puudutava õppe alal.

European Network of Healthcare Chaplaincy

Erialane koostöö hingehoiu spetsialiseerumise arendamisel ning õppetöö läbiviimisel ja osalemine üle-euroopalise erialaorganisatsiooni töös.

European Council for Pastoral Care and Counselling

Erialane koostöö hingehoiu spetsialiseerumise arendamisel ning õppetöö läbiviimisel ja osalemine üle-euroopalise erialaorganisatsiooni töös.

Nordic Network for the Study of the Religious Roots of Europe

Osalemine Põhjamaade võrgustikus, mis tegeleb Euroopa religioosse pärandi uurimisega.

British New Testament Society

Osalemine Uue Testamendi uurumisega tegelevas rahvusvahelises võrgustikus.

Suomen Eksegeettinen Seura

Osalemine Soome eksegeetikaühingu teadustegevuses.

Luterlik Maailmaliit

Stipendiumid üliõpilastele, õppejõududele ja teadustöötajatele. Rahvusvahelised koolitusprojektid.

Inglisekeelse magistriõppe osas võimalik koostöö luterlike vähemuskirikutega Baltimaades ja Venemaal ning Luterliku Maailmaliiduga

Seoses elanikkonna ja ressursside vähenemisega ning vajadusega koolitustegevuse sihtrühma laiendada on instituut laiendanud pakutavate erialade ringi (kristlik kultuurilugu, diakoonia, hingehoid) Sellele lisaks tuleb kaardistada võimalusi rahvusvahelise ingliskeelse õppe laiendamiseks ning koostööks kirikutega Läänemere regioonis.

Diakoonia õppe ja uurimistöö võrgustik

Diakoonia valdkonna arendamine koostöös järgmiste õppeasutustega: Heidelbergi ülikool, Praha Karli ülikool, Uppsala ülikool, Diakonhjemmet rakenduskõrgkool Oslos, Diakoonia rakenduskõrgkool Soomes.

Läti Kristlik Akadeemia

Diakoonia ja kristliku kultuuriloo valdkondade arendamine

Eesti Kirikute Nõukogu

Oikumeenia-alane täiendusõpe ja arendusprojektid.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu

Osalemine Eesti rakenduskõrgkoolide võrgustikus ja Eesti hariduspoliitika kujundamisel.

Eesti Piibliselts

Koostöö Piibli tõlkimise ja praktilise kasutuse alal. 

Avalik sektor (ministeeriumid jt ametkonnad)

Taseme- ja elukestva õppe arendamine, teoloogia ja ühiskonnateaduste kompetentsikeskus erinevate eluvaldkondade spetsialistidele (kaplanid, hingehoidjad, õpetajad, sotsiaalvaldkonna spetsialistid).

Kiriklikud koolituskeskused ja organisatsioonid välismaal

Kutse- ja täiendusõppe valdkonnapõhine arendamine.

 Eesmärgid:
1. Usuteaduskond osaleb efektiivsemalt rahvusvahelistes koostöövõrgustikes õppe- ja teadustöö arendamisel.
2. Sõlmitud on lepingud praktikabaasidega ja mentorlus on süsteemselt välja töötatud.
3. Toimib koostöö teiste teoloogiliste õppeasutustega Eestis rakenduskõrghariduse õppekavade arendamisel ning vaimulike ja koguduse töötegijate täiendusõppe planeerimisel ja läbiviimisel.
4. Alustatud on koostööd rahvusvaheliste kiriklike kõrgkoolide ja koolituskeskustega.
5. Instituut on liitunud rakenduskõrgkoolide rektorite nõukoguga ning selle organisatsiooniga seotud deklaratsioonide ja lepetega.
6. Instituudil on põhitegevuste arendamiseks toimiv strateegiliste partnerite võrgustik.

6.3 Organisatsioon ja juhtimine

Instituudi struktuur rakenduskõrgkooli ja kirikliku koolituskeskusena peegeldab EELK erinevaid ülesandeid ja teenib tema vajadusi. Instituut koosneb tasemeõpet andvast usuteaduskonnast koos EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemiaga (edaspidi UI TTA) ja sellega haakuvatest kutse- ning täiendusõppega tegelevatest struktuuriüksustest: pastoraalseminar, kirikumuusika ja täiendusõppe osakond ning neid teenindav raamatukogu.

Instituut on EELK-le kuuluv erakõrgkool, mille pidajaks on EELK Konsistoorium. Konsistooriumi kõrval toimib kõrgema otsustuskoguna Instituudi nõukogu, kuhu kuuluvad konsistooriumi esindajate kõrval Instituudi akadeemiliste üksuste, õppejõudude ja üliõpilaste esindajad.

Eesmärgid:
1. Instituudi struktuur on paindlik ja toetab organisatsiooni arengut.
2. Instituudi tegevuste laiendamine Tartusse UI TTA toel.
3. Instituudis on rakendatud sisemise kvaliteedikindlustamise suunised.
4. Instituut on läbinud institutsionaalse akrediteerimise 2016. aastal.

6.4 Ressursid

1946. aastal rajatud instituut on oma tegevusega kinnistanud koha Eesti teoloogilise kõrghariduse maastikul, kandes ühena vähestest Ida-Euroopas luterliku teoloogilise tasemeõppe ja teadustöö traditsiooni vaimulike ettevalmistamisel ka läbi Nõukogude perioodi. EELK Usuteaduse Instituudi konkurentsieelisteks on keskused Tallinnas ja Tartus, stabiilsus, usaldusväärsus, kirikliku akadeemilise hariduse väärtustamine, väljakujunenud praktikabaaside võrgustik, paindlik õpikeskkond ja personaalne lähenemine õppijale. Instituudi esmaseks ülesandeks on tagada kiriku töötegijate, esmajoones vaimulike, järelkasv EELKs, eestikeelse teoloogilise mõtlemise areng ning edendada ühiskonnas kristlikku vaimsust, millele meie kultuur ja ühiskonnakorraldus toetuvad.

6.4.1 Inimvara
Instituudi inimvara moodustavad kõrge kvalifikatsiooniga õppejõud ja tugipersonal.

Eesmärgid:
1. Instituudi personal on kirikliku orientatsiooniga, kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud ning tagatud on järelkasv.
2. Akadeemilised ametikohad on täidetud lähtudes vajadustest ning valitud korraliste valimiste teel.

6.4.2 Ainelised ressursid
Instituudi kasutuses on Tallinna vanalinnas asuv õppehoone, mis on heas korras ja katab suures osas organisatsiooni vajadused. Õppehoones asub ka EELK ja Instituudi raamatukogu ning hostel üliõpilaste majutamiseks. Õppekeskkonda kaasajastatakse järjepidevalt ning Instituudi kõrvalhoone detailplaneering on kinnitatud. Samuti on usuteaduskonna struktuuriüksuse UI TTA kasutuses Tartus renditud ruumid, mis on ajakohase sisseseadega ning õppetööks sobivad, kuid vajavad parendamist. Õppe- ja teadustööd toetab oluliselt raamatukogu, mis on teoloogia-alase informatsiooni keskus.

Eesmärgid
1. Instituudi õpikeskkond on õppijakeskne ja kaasaegne.
2. Instituut arendab koostöös EELK Konsistooriumiga raamatukogu pidades eeskätt silmas Instituudi üliõpilaste, õpilaste, õppejõudude ja teadustöötajate vajadusi, kuid teenindades ka teisi lugejaid.
3. Instituudi raamatukogu on piirkonna teoloogia-alase informatsiooni ja nõustamise keskus.
4. UI TTA tegevuseks Tartus on leitud uued ruumid.

6.4.3 Majanduslikud ressursid
Instituudi majanduslikud ressursid moodustuvad omaniku, MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia ja lepinguliste partnerite iga-aastasest finantstoetusest, õppeteenustasudest, instituudi omatulust, erinevatest sihtfinantseeritavatest (koostöö)projektidest.

Eesmärgid:
1. EELK kui Instituudi omaniku toetus kirikliku koolitustegevuse arendamisel on kasvanud.
2. MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia toetus on stabiilne ja aasta-aastalt kasvav.
3. Instituudil on toimiv üliõpilaste värbamise strateegia.
4. Õppehoone rentimise tulud on kasvanud ja toodavad majanduslikku lisaväärtust.
5. Instituudil on toimiv toetajate ring.
6. Kasvanud on projektitöö võimekus erinevatest fondidest ja allikatest lisatoetuse saamiseks põhitegevuste arendamisel.
7. Instituudil on organisatsiooni äriplaan koos eri tegevusvaldkondade turu-uuringute ja turundusplaaniga.
8. Loodud on Instituudi arengufond, mille vahendeid kasutatakse oluliste projektide omafinantseeringuna.