III. Süstemaatilise teoloogia õppetool:
 
 Õppetöö - kursused, lõputööd
 

 

1. Õppetooli vastutuse all olevad kursused

1.1 ST ained käimasoleval semestril

 

1.2 ST õppetooli ained

Kõiki õppetooli vastutuse all olevad kursuseid vaata siit >> .

 

2. Lõputööd

2.1 Võimalikke lõputöö teemasid süstemaatilises teoloogias: T.-A. Põderi soovitused

Üldreegliks on, et süstemaatilise teoloogia lõputööde puhul ei peaks teema valikukriteeriumina olema esiplaanil soov olla originaalne. Alati võib kasutada materjalina klassikalisi tekste või autoreid. Esile olgu tõstetud näitena Martin Luther või need autorid, kelle tekstid leiab kogumikust „Uuema evangeelse teoloogia põhitekstide“. Probleemipüstitus võiks olla seotud teoloogilise mõtte kesksete küsimustega. Just iseseisva töö kogemus klassikaliste tekstidega on stuudiumi vältel absoluutselt hädavajalik, kuid väiksemahulised kursused seda liiga palju ei soosi. Seetõttu pakub lõputöö hea lisavõimaluse taolise kogemuse omandamiseks.

Süstemaatilises teoloogias lõputöö kirjutamise toetamiseks viib õppetooli juhataja koos oma juhendatavatega regulaarselt (2 korda semestris) läbi süstemaatilise teoloogia uurimisseminari (seda on võimalik sooritada ka valikainena).

Valik võimalikke süstemaatilise teoloogia lõputööde teemasid, mida võib töödelda nii RKH kui MA tasemel:

  • Ühe reformatsiooniteoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)
  • Ühe uuema evangeelse teoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)
  • Eshatoloogia ja kristliku jumalakäsituse suhtest Ingolf U. Dalferthi näitel (allikad: inglise või/ja saksa keeles)
  • Elmar Salumaa jutluseteoloogia piirjooni
  • Lutheri teoloogia retseptsioonist Elmar Salumaa kirjutistes
  • Kirikukäsituse rõhuasetuste teisenemised Elmar Salumaa lühemates kirjutistes
  • Eduard Tennmanni teoloogilis-filosoofiline arusaam kristluse olemusest
  • Õigeksmõist ja theosis. Soome koolkonna vaade reformatsiooniteoloogia ja õigeusu õpetuse seostele (allikad: inglise keeles)
  • Religioon ja sekulariseerumine Hans Joase näitel (allikad: inglise või/ja saksa)
  • Trinitaarse teoloogia renessans – mis see on? (allikad: inglise või/ja saksa)
  • Õigeksmõistu ja pühitsuse suhtest Oswald Bayeri järgi (allikad: inglise või/ja saksa)
  • Jne.

NB! Valida võib endale teema eeltoodud teemade hulgast. Aga alati võib esitada mulle kaalumiseks ka omapoolseid ettepanekuid.

 

2.2 Näited T.-A. Põderi varem juhendatud või praegu juhendatavatest lõputöödest:

 

Kõrghariduse I astmel (BA ja RKH)

  • Vitor Westhelle eshatoloogia-käsituse probleemipüstitus ja põhijooned
  • Gerard O. Forde’i käsitus M. Lutheri ristiteoloogiast ja radikaalse luterluse programm
  • Lutheri "Traktaat kristlase vabadusest" ja selle tähendus täna E. Jüngeli näitel
  • Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides
  • Religioonist L. Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses (TÜ-s)
  • Nähtmatu nähtavus – mõeldamatu mõeldavus: katse väljendada kristluse „müstilist mõõdet“ Jean-Luc Marioni tööde põhjal (TÜ-s)
  • Jakob Hurt – kristlik teenäitaja ärkamisajal (TÜ-s)
  • Kas Jahve on käsuandja Jumal? Uku Masingu tekstide põhjal (TÜ-s)
  • Dietrich Bonhoeffer ja kristlik kõnelemine patust (TÜ-s)
  • Universumi kaemus. Schleiermacheri 2. kõne religioonist (TÜ-s)

 

Kõrghariduse II astmel (MAG)

  • Gerhard O. Forde luterlik jutluseteoloogia ja EELK vaimulike jutluste analüüs
  • Martin Lutheri De servo arbitrio interpretatsioon
  • Uku Masingu Pühast Vaimust. „Jutlus tekstile Jh. 17, 11-17 ja mõtteid selle teksti üle“ näitel (TÜ-s)
  • On the Relevance of the Doctrine of Trinity for Ecclesiology – A Study of Robert Jenson’s and Colin Gunton’s Trinitarian Theology (TÜ-s)
  • Jumal kui armastus. Christoph Schwöbeli trinitaarne teoloogia ja Eberhard Jüngeli õigeksmõistuõpetusele orienteeritud teoloogia (TÜ-s)

 

Kõrghariduse III astmel (PhD teoloogias)

  • ”The approaches to Trinitarian doctrine in the ecumenical and missiological documents” (Kolmainuõpetuse kasutus oikumeenilistes ja missioloogilistes dokumentides) (TÜ-s)

 

2.3 Õppetooli juures kaitstud lõputööd

Kronoloogiline nimekiri toetub UI raamatukogu kataloogi andmetele ja sisaldab mõningaid piiripealseid, mitmeti määratletavaid töid. Täiendus- ja parandusettepanekud võib saata õppetooli juhatajale.

  • Nugis, Volli, Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2017
  • Viires, Katrin. Oikumeenia võimalustest ortodokside ja luterlaste vahel: Tübingeni teoloogide ja Konstantinoopoli patriarh Jeremija II kirjavahetuse (1573-1581) põhjal Augsburgi usutunnistuse üle. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2015.
  • Lein, Anneli. Jaak Varik ja tema magistritöö "Kristoloogiline probleem Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus". Magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond kristlik kultuurilugu. Juhendaja: Saard, Riho. Tallinn: 2015
  • Kruus, Madis. Õnnelik olemise metafoorid Indrek Hirve luulekogus "Ülalt valla" (2009). Bbakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond akadeemiline teoloogia. Juhendaja: Põder, Johann-Christian. Tallinn: 2011.
  • Luup, Aare. Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2009.
  • Prass-Siim, Merle. Pühitsetud armulauaelementide 'hävimatu omadus' (character indelebilis) ja selle kajastumine luterliku kiriku liturgilises praktikas. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne; kaasjuhendaja: Kilemit, Liina. Tallinn: 2008.
  • Kõiv, Kalle. Uku Masingu "Uus Inimene". Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Nõmmik, Urmas. Tallinn: 2008.
  • Kirja, Margus. Kirikuisa Augustinuse käsitlus enesetapust. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Jõelähtme: 2007.
  • Sepp, Marika. Martin Lutheri arusaamu armulauast. Bakalaureusetöö. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Kliiman, Tiina. Norwich'i Julian - inimene ja müstik. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, teoloogia põhiõpe. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Simson, Hüllo-Kristjan. Vaimuliku ameti käsitlus EELK põhikirjades 1919-2004. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Kirikuloo õppetool. Juhendaja: Vihuri, Veiko. Kärdla-Tallinn: 2007.
  • Taremaa, Tõnu. 2. Vatikani kirikukogu tähendus katoliiklaste ja luterlaste dialoogile. Õigeksmõistu ühisavalduse põhjal. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Vaino, Indrek. Vaade Vladimir Solovjovi religioonifilosoofiale. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2006.
  • Lauringson, Gustav. Evolutsiooniteooriast biotehnoloogiani - väljakutse religioonile. Magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, kristliku kultuuriloo magistriõpe. Juhendaja: Helstein, Alar. Tallinn: 2006.
  • Kooviste, Helen. Kannatus õigeusu inimkäsitluse seisukohalt. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Laats, Alar . Tallinn: 2005.
  • Mähar, Anželika. Evangelism ja sotsiaalne vastutus nüüdisaegses oikumeenilises diskussioonis. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Kurg, Ingmar. Tallinn: 2005.
  • Alt, Õie. Elu kaitsmine ja väärtustamine kiriku ja ühiskonna vahelises diskussioonis. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Kurg, Ingmar; kaasjuhendaja: Teder, Tauno. Tallinn: 2005.
  • Mängli, Lennart. Robert Kannukese ja Luule Viilma armastuse ja abielu käsitluse võrdlus teoloogilisest perspektiivist. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Noormägi, Jaanus. Tallinn: 2004.
  • Auksmann, Enn. Jumalamõiste 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2003.
  • Vilumaa, Hedi. Laste osalemine armulaual. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2003.
  • Hanschmidt, Teet. Piiskopi ametist apostlike isade ajal. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Laats, Alar. Tallinn: 1999.
  • Kaerma, Algur. Seadus ja evangeelium Martin Lutheri teoloogias. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 1999.
  • Kütt, Merike. Inimene Jumala ees: mees, naine ja töö. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Kivi-Vigala: 1999.
  • Pärn, Malle. Solus vir babtizatus (Üksnes ristitud mees). Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Tallinn: 1999.
  • Siim, Joel. Oikumeeniliste usutunnistuste kujunemisloost ja nende liturgilisest kasutamisest. [Diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut, Tegeliku usuteaduse õppetool. Juhendaja: Piir, Gustav. Keila: 1997.
  • Teder, Tauno. Vaba tahte õpetus Augustinusel ja Lutheril ning selle mõju hilisemas teoloogias. Diplomitöö süstemaatilisest teoloogiast. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Taul, Andres. Tallinn: 1995.
  • Reinaru, Leevi. Aksel Valen-Sendstad'i "Kristliku dogmaatika" tõlge. [EELK Usuteaduse Instituudi] diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Valen-Sendstad, Aksel. I.k.: 1994.
  • Hiob, Arne. Luterluse neli nurgakivi. [UI diplomitöö 1993, arvestatud magistritööna]. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Koeru; Tallinn: 1994.
  • Reila, Heiki. Tunnetuse esialgsuse koht Paul Althausi eskatoloogias. [Süstemaatilise teoloogia harjutus; arvestatud diplomitööna]. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Pärnu: 1990.
  • Mäevere, Andres. Üldjooni uusprotestantliku liikumise ajaloost Eestis aastatel 1922-1940. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Ilja, Voldemar. Võru: 1986.
  • Kaldur, Peeter. Apologeetilisi küsimusi tänapäeva oikumeenilises liikumises. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Tallinn: 1980.
  • Lindi, Kalle. Vaimulik amet usutunnistuskirjades. [UI diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut. Viru-Nigula: 1980.

 

Mine lehekülje algusesse.