Süstemaatiline teoloogia

Uudised

 

Teoloogia alane kirjandus1
Uus süstemaatilise teoloogia õppekirjandus raamatukogus – suur tänu!

Austatud üliõpilased ja õppejõud, kallid kaasvõitlejad,

läinud aasta UI heategevusliku jõululaada ja jõulujumalateenistuse korjanduse eesmärk oli osta UI raamatukogu süstemaatilise teoloogia sektsiooni uut õppe- ja teaduskirjandust. Arvestades üliõpilaste võõrkeeleoskust, on praegu vaja täiendada raamatukogu eelkõige ingliskeelse õppekirjandusega. Jõululaada tulud ja korjandus andsid kokku 504 eurot. Selle eest oleme tellinud terve rea väärtuslikke uuemaid raamatuid, mis pakuvad tõhusat tuge süstemaatilise teoloogia õpingutele (vt nimekirja all). Enamik teoseid on juba ka saabunud ja raamatukogus arvele võetud, mõned neist on I korruse fuajees uudiskirjanduse näitusekapis.

Loe edasi...

Üldinfo

Distsipliini lühitutvustus

Süstemaatiline teoloogia tegeleb kristliku usu ja kirikliku õpetuse sisu ja tõetaotlusega, usu asjaga ning õpetuse asjakohasusega. Nii aitab järjepidev tegelemine süstemaatilise teoloogiaga kaasa isikliku, haritud ja kriitilise arusaamiseni jõudmiseni kristliku usu tõest – näha ja mõista minevikku ja olevikku, iseend, kõike ja kõiki kolmainu Jumala armu- ja osadustahte teostumise valguses. Süstemaatiline teoloogia liigendub kolmeks.
• Printsiibiõpetuse raames küsitakse iseäranis usu aluse ja objekti, lühidalt ja traditsiooniliselt – ilmutuse kohta.
• Dogmaatikas aidatakse õppida tundma mitte ainult kiriku õpetust selle sisemises ühtsuses ja terviklikkuses, vaid ka jõuda omaenda seisukohale selle õpetuse evangeeliumikohasuses ja tões.
• Eetikas/teoloogilises eetikas käsitletakse kristlikku usku selle konkreetses teostumises – kristliku eluna nii isikliku elu kui sotsiaalse, k.a kirikliku kooselu tasandil.

Vt lähemalt: Thomas-Andreas Põder, Süstemaatiline teoloogia ja selle roll teoloogilise pädevuse omandamisel. Venia legendi loeng (2016), T.-A. Põder, Kirik ja teoloogia. Dogmaatiline arutlus (2011). Lisaks vt ka Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas (2012).

Distsipliini rõhuasetustest UI õppe- ja teadustöös

EELK UI usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetool (ST õppetool) on täna ainus eestikeelne süstemaatilise teoloogia kompetentsikeskus, mida iseloomustab lahutamatult seotuna:
• orienteerumine rõhutatult klassikalisele arusaamale süstemaatilisest teoloogiast kui tervikust fundamentaalteoloogia/printsiibiõpetuse, dogmaatika ja teoloogilise eetikana,
• tegutsemine rõhutatult evangeelses-luterlikus paradigmas ja just seetõttu ka rõhutatult oikumeenilises avatuses,
• konstruktiivne suhestumine religioosse-maailmavaatelise paljususega, mis iseloomustab tänast Eestit, Euroopat ja maailma

ST õppetoolis toimub õppetöö kõigis süstemaatilise teoloogia aladistsipliinides – fundamentaalteoloogias, dogmaatikas, teoloogilises eetikas –, lisaks ka dogmadeloo, uuema teoloogialoo ja religioonifilosoofia vallas.

ST õppetool orienteerub Euroopa evangeelsete kirikute ja teoloogiafakulteetide koostöös väljatöötatud visioonidokumendile heast teoloogilisest haridusest „Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks“ (2012). EELK konsistooriumi vahendusel osalesid dokumendi koostamisel ka usuteaduskonnad Tallinnas (UI) ja Tartus (TÜ).

Hetkel aktuaalsed fookusteemad ST õppetoolis, millega ühenduses toimub teadustegevus, rahvusvaheline koostöö ja ka kirikusse ja ühiskonda laiemalt suunatud kommunikatsioon:
• reformatsiooniteoloogia;
• oikumeeniline teoloogia;
• uuema teoloogia ajalugu erilise tähelepanuga Eesti teoloogilisel mõttelool;
• religiooni- ja teosemiootika.

UI süstemaatilise teoloogia õppetool koondab ja arendab rahvusvahelisel tipptasemel erialast pädevust, mis on nii akadeemiliselt kui kiriklikult tunnustatud nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Sellise pädevuse jätkuv olemasolu eesti keeles ja Eestis on ST õppetooli prioriteet.

Õppetoolil on tihedad sidemed Tartu Ülikooli süstemaatilise teoloogia õppetooliga, mille profiil ja tegevuse rõhuasetused on mõnevõrra erinevad. Tallinna ja Tartu õppetoolide profiilid ei vastandu, vaid täiendavad üksteist kriitiliselt ja konstruktiivselt.

Õppetooli ajaloost / Distsipliini ajaloost Eestis

UI ST õppetooli tegevus toetub teadlikult ja rõhutatult luterliku usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetooli traditsioonidele Tartu Ülikoolis, taotledes nende asjalikku, s.t. kriitilist ja kreatiivset edasiarendamist tänases kontekstis.

Silmapaistvamad uuema aja süstemaatilise teoloogia professorid Eestis on:
Elmar Salumaa (1908-1996)
Karl Girgensohn (1875-1925)
Alexander von Oettingen (1827-1905)
Friedrich Adolph Philippi (1809-1882)
Ernst Sartorius (1797-1859)

Inimesed ja teadustöö

  

Korralised õppejõud

Thomas-Andreas Põder, õp., dr. theol., süstemaatilise teoloogia professor, õppetooli juhataja

Foto:

Kontakt: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Peamised uurimissuunad:

  • süstemaatiline teoloogia (teoloogiamõiste, kolmainuõpetus/ ristiteoloogia/ õigeksmõistuõpetus, kirikuteooria/ sotsiaaleetika)
  • oikumeeniline teoloogia (kirikute ühtsus/ mitmekesisus, EKOE ja Porvoo Osadus, luterlaste ja õigeusklike dialoog); religioonide/ maailmavaadete pluraalsus, dialoog ja kooselu
  • religioonifilosoofia (religioon(id) filosoofilisest vaatepunktist); religiooni- ja teosemiootika
  • valgustusjärgse (süstemaatilise) teoloogia ajalugu (seoses vaimu- ja sotsiaallooliste dünaamikatega); teoloogia ajalugu Eestis 19.-20. sajandil

Valik publikatsioone:

  • Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid, koostanud koos R. Tasmuthi ja A. Burghardtiga (EELK UI toimetised XXV, 2017, ilmumas, ca 375 lk)
  • Solidarische Toleranz. Kreuzestheologie und Sozialethik bei Alexander von Oettingen [Solidaarne tolerantsus. Alexander von Oettingeni ristiteoloogia ja sotsiaaleetika] (Forschungen zur Systematischen und Ökumenischen Theologie 156, 2016, 509 lk)
  • Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid, koostanud koos W. Härlega ja tõlkinud (Avatud Eesti Raamat, 2013, 759 lk)
  • Elmar Salumaa, Evangeelium ja eetos, koostaja (Eesti mõttelugu 84, 2008, 542 lk)
  • Ca 100 teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit

Käimasolevad uurimisprojektid:

  • Reformatsiooniteoloogia ja selle tähendus täna (2015-2017)                                 
  • Oikumeeniline teoloogia (2015-2019)
  • Teoloogilise uurimistöö ja süstemaatilise teoloogia olukord Eestis (2016-2018)
  • Teosemiootika (2016-2021)

Akadeemiline CV Eesti Teadusinfosüsteemis

Akadeemiline CV Academia.edu-s 

Arne Hiob, õp., dr. theol., süstemaatilise teoloogia professor

Foto:

Kontakt: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Akadeemiline CV Eesti Teadusinfosüsteemis


Erakorralised õppejõud

Õppetooli õppetööd aitavad läbi viia ka erakorralised õppejõud:

Toomas Abiline, MA (religiooniuuringud), lektor

Foto:

Kontakt:

Akadeemiline CV Eesti Teadusinfosüsteemis

Allan Kährik, MA (teoloogia), lektor

Foto:

Kontakt:

Akadeemiline CV Eesti Teadusinfosüsteemikas

Külalisõppejõud jt õppetooliga seotud uurijad
Robert Kolb, PhD (teoloogia), luterliku teoloogia külalisprofessor

          

Õppetooli uurija-üliõpilased (praegu lõputööde kirjutajad)
seis: suvi 2017

Volli Nugis (MA-kandidaat)

Doris Raudsepp (RKH)

Jana Abzalon (RKH)

Kairi Tamuri (RKH)

Katariina Ubaleht (RKH)

Karin Kallas (MA-kandidaat)

Tiit Maasikmäe (MA-kandidaat)

Õppetöö

  

Õppetooli vastutuse all olevad kursuseid vaata siit >>

Õppetooli juures kaitstud lõputööd

Kronoloogiline nimekiri toetub UI raamatukogu kataloogi andmetele ja sisaldab mõningaid piiripealseid, mitmeti määratletavaid töid. Täiendus- ja parandusettepanekud võib saata õppetooli juhatajale.

* Nugis, Volli, Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides : rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool and Põder, Thomas-Andreas juhendaja. Tallinn: 2017

* Viires, Katrin. Oikumeenia võimalustest ortodokside ja luterlaste vahel : Tübingeni teoloogide ja Konstantinoopoli patriarh Jeremija II kirjavahetuse (1573-1581) põhjal Augsburgi usutunnistuse üle : rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 2015.

* Lein, Anneli. Jaak Varik ja tema magistritöö "Kristoloogiline probleem Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus" : magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond kristlik kultuurilugu and Saard, Riho juhendaja. Tallinn: 2015

* Kruus, Madis. Õnnelik olemise metafoorid Indrek Hirve luulekogus "Ülalt valla" (2009) : bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond akadeemiline teoloogia and Põder, Johann-Christian juhendaja. Tallinn: 2011.

* Luup, Aare. Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses : magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 2009.

* Prass-Siim, Merle. Pühitsetud armulauaelementide 'hävimatu omadus' (character indelebilis) ja selle kajastumine luterliku kiriku liturgilises praktikas : magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut; Hiob, Arne juhendaja, and Kilemit, Liina kaasjuhendaja. Tallinn: 2008.

* Kõiv, Kalle. Uku Masingu "Uus Inimene" : bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut and Nõmmik, Urmas juhendaja. Tallinn: 2008.

* Kirja, Margus. Kirikuisa Augustinuse käsitlus enesetapust : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool and Hiob, Arne juhendaja. Jõelähtme: 2007.

* Sepp, Marika. Martin Lutheri arusaamu armulauast : bakalaureusetöö. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 2007.

* Kliiman, Tiina. Norwich'i Julian - inimene ja müstik : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, teoloogia põhiõpe and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 2007.

* Simson, Vaimuliku amet

* Taremaa, Tõnu. 2. Vatikani kirikukogu tähendus katoliiklaste ja luterlaste dialoogile. Õigeksmõistu ühisavalduse põhjal : bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 2007.

* Vaino, Indrek. Vaade Vladimir Solovjovi religioonifilosoofiale : bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 2006.

* Lauringson, Gustav. Evolutsiooniteooriast biotehnoloogiani - väljakutse religioonile : magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, kristliku kultuuriloo magistriõpe and Helstein, Alar juhendaja. Tallinn: 2006.

* Kooviste, Helen. Kannatus õigeusu inimkäsitluse seisukohalt : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond and Laats, Alar juhendaja. Tallinn: 2005.

* Mähar, Anželika. Evangelism ja sotsiaalne vastutus nüüdisaegses oikumeenilises diskussioonis : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut and Kurg, Ingmar juhendaja. Tallinn: 2005.

* Alt, Õie. Elu kaitsmine ja väärtustamine kiriku ja ühiskonna vahelises diskussioonis : bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut; Kurg, Ingmar juhendaja, and Teder, Tauno kaasjuhendaja. Tallinn: 2005.

* Mängli, Lennart. Robert Kannukese ja Luule Viilma armastuse ja abielu käsitluse võrdlus teoloogilisest perspektiivist : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool and Noormägi, Jaanus juhendaja. Tallinn: 2004.

* Auksmann, Enn. Jumalamõiste 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 2003.

* Vilumaa, Hedi. Laste osalemine armulaual : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 2003.

* Hanschmidt, Teet. Piiskopi ametist apostlike isade ajal : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond and Laats, Alar juhendaja. Tallinn: 1999.

* Kaerma, Algur. Seadus ja evangeelium Martin Lutheri teoloogias : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool and Hiob, Arne juhendaja. Tallinn: 1999.

* Kütt, Merike. Inimene Jumala ees : mees, naine ja töö : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool and Hiob, Arne juhendaja. Kivi-Vigala: 1999.

* Pärn, Malle. Solus vir babtizatus (Üksnes ristitud mees) : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Tallinn: 1999.

* Siim, Joel. Oikumeeniliste usutunnistuste kujunemisloost ja nende liturgilisest kasutamisest : [diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut, Tegeliku usuteaduse õppetool and Piir, Gustav, juhendaja. Keila: 1997.

* Teder, Tauno. Vaba tahte õpetus Augustinusel ja Lutheril ning selle mõju hilisemas teoloogias : diplomitöö süstemaatilisest teoloogiast. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise usuteaduse õppetool and Taul, Andres, juhendaja. Tallinn: 1995.

* Reinaru, Leevi. Aksel Valen-Sendstad'i "Kristliku dogmaatika" tõlge : [EELK Usuteaduse Instituudi] diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut and Valen-Sendstad, Aksel. I.k.: 1994.

UI lõputööde arhiivis.

* Hiob, Arne. Luterluse neli nurgakivi: [UI diplomitöö 1993, arvestatud magistritööna], Salumaa, Elmar, juhendaja, Koeru; Tallinn: 1994.

* Reila, Heiki. Tunnetuse esialgsuse koht Paul Althausi eskatoloogias : [süstemaatilise teoloogia harjutus; arvestatud diplomitööna]. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool and Salumaa, Elmar, juhendaja. Pärnu: 1990.

* Mäevere, Andres. Üldjooni uusprotestantliku liikumise ajaloost Eestis aastatel 1922-1940 : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut and Ilja, Voldemar, juhendaja. Võru: 1986.

* Kaldur, Peeter. Apologeetilisi küsimusi tänapäeva oikumeenilises liikumises : diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut and Salumaa, Elmar, juhendaja. Tallinn: 1980.

* Lindi, Kalle. Vaimulik amet usutunnistuskirjades : [UI diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut. Viru-Nigula: 1980.

Võimalikke lõputöö teemasid süstemaatilises teoloogias

Juhendaja Thomas-Andreas Põderi soovitused

Üldreegliks on, et süstemaatilise teoloogia lõputööde puhul ei peaks teema valikukriteeriumina olema esiplaanil soov olla originaalne. Alati võib kasutada materjalina klassikalisi tekste või autoreid. Esile olgu tõstetud näitena Martin Luther või need autorid, kelle tekstid leiab kogumikust „Uuema evangeelse teoloogia põhitekstide“. Probleemipüstitus võiks olla seotud teoloogilise mõtte kesksete küsimustega. Just iseseisva töö kogemus klassikaliste tekstidega on stuudiumi vältel absoluutselt hädavajalik, kuid väiksemahulised kursused seda liiga palju ei soosi. Seetõttu pakub lõputöö hea lisavõimaluse taolise kogemuse omandamiseks.

Süstemaatilises teoloogias lõputöö kirjutamise toetamiseks viib õppetooli juhataja koos oma juhendatavatega regulaarselt läbi süstemaatilise teoloogia uurimisseminari (seda on võimalik sooritada ka valikainena, vt Õppkava).

Valik võimalikke süstemaatilise teoloogia lõputööde teemasid, mida võib töödelda nii RKH kui MA tasemel:

- Ühe reformatsiooniteoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)

- Ühe uuema evangeelse teoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)

- Eshatoloogia ja kristliku jumalakäsituse suhtest Ingolf U. Dalferthi näitel (allikad: inglise või/ja saksa keeles)

- Elmar Salumaa jutluseteoloogia piirjooni

- Lutheri teoloogia retseptsioonist Elmar Salumaa kirjutistes

- Kirikukäsituse rõhuasetuste teisenemised Elmar Salumaa lühemates kirjutistes

- Eduard Tennmanni teoloogilis-filosoofiline arusaam kristluse olemusest

- Õigeksmõist ja theosis. Soome koolkonna vaade reformatsiooniteoloogia ja õigeusu õpetuse seostele (allikad: inglise keeles)

- Religioon ja sekulariseerumine Hans Joase näitel (allikad: inglise või/ja saksa)

- Trinitaarse teoloogia renessans – mis see on? (allikad: inglise või/ja saksa)

- Õigeksmõistu ja pühitsuse suhtest Oswald Bayeri järgi (allikad: inglise või/ja saksa)

Jne.

NB! Valida võib endale teema eeltoodud teemade hulgast. Aga alati võib esitada mulle kaalumiseks ka omapoolseid ettepanekuid.

Näited T. - A. Põderi varem juhendatud või praegu juhendatavatest lõputöödest:

Kõrghariduse I astmel (BA ja RKH)

- Vitor Westhelle eshatoloogia-käsituse probleemipüstitus ja põhijooned

- Gerard O. Forde’i käsitus M. Lutheri ristiteoloogiast ja radikaalse luterluse programm

- Lutheri "Traktaat kristlase vabadusest" ja selle tähendus täna E. Jüngeli näitel

- Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides

- Religioonist L. Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses

- Nähtmatu nähtavus – mõeldamatu mõeldavus: katse väljendada kristluse „müstilist mõõdet“ Jean-Luc Marioni tööde põhjal

- Jakob Hurt – kristlik teenäitaja ärkamisajal

- Kas Jahve on käsuandja Jumal? Uku Masingu tekstide põhjal

- Dietrich Bonhoeffer ja kristlik kõnelemine patust

- Universumi kaemus. Schleiermacheri 2. kõne religioonist

Kõrghariduse II astmel (MAG)

- Gerhard O. Forde luterlik jutluseteoloogia ja EELK vaimulike jutluste analüüs

- Martin Lutheri De servo arbitrio interpretatsioon

- Uku Masingu Pühast Vaimust. „Jutlus tekstile Jh. 17, 11-17 ja mõtteid selle teksti üle“ näitel

- On the Relevance of the Doctrine of Trinity for Ecclesiology – A Study of Robert Jenson’s and Colin Gunton’s Trinitarian Theology

- Jumal kui armastus. Christoph Schwöbeli trinitaarne teoloogia ja Eberhard Jüngeli õigeksmõistuõpetusele orienteeritud teoloogia

Kõrghariduse III astmel (PhD teoloogias)

- ”The approaches to Trinitarian doctrine in the ecumenical and missiological documents”

Täiendkoolitus

  

Tulevased koolitused:

IV „Loodu pole müügiks“, 24.10.2017, kl 10.00-17.00. Sihtrühm: vaimulikud, teised koguduste kaastöölised ning usuteaduse ja sellega seotud erialade üliõpilased, aga ka kõik teised huvilised.

Õppepäev kuulub 2016-2017 ST õppetooli läbiviidud koolitussarja „Jumala armu poolt vabastatud“: luterlik arusaam kristliku ja kirikliku elu võimalustest ja väljakutsetest tänapäeval. Oodatud on ka kõik huvilised, kes eelnevatel õppepäevadel pole osalenud!

Vt lähemalt siit.

Toimunud koolitused:

III „Inimesed pole müügiks“, 14.03.2017

II „Lunastus pole müügiks“, 15.11.2016

I „Jumala armu poolt vabastatud“, 20.04.2016

Õppekirjandus ja abimaterjalid

  

Lisatakse.

Lingid

Sõsarõppetoolidele Eesti ja välismaa ülikoolides ja teistes kõrgkoolides, millega ollakse suhtes:

ST Tartu Ülikoolis

ST Greifswaldi Ülikoolis

ST Tübingeni Ülikoolis

ST Kopenhaageni ülikoolis

ST MF Norra teoloogiakoolis

ST Helsinki ülikoolis

ST Heidelbergi ülikoolis