Üldinfo distsipliinist ja õppetoolist

 

I. Süstemaatilise teoloogia (ST) õppetool:

Üldinfo distsipliinist ja õppetoolist

 

1. Distsipliini lühitutvustus

Teoloogia ülesandeks on usu ja kiriku ning nende kujunemise mõistmine, praeguse kuju kriitiline hindamine ning vahekorra selgitamine erinevate elunähtustega. Kuivõrd kristlik usk ja elu saab alguse ja leiab aset alati konkreetses ühiskonnas, kuulub teoloogia ülesannete hulka ka ajastu, kultuuri ja oleviku tõlgendamine. Teoloogia aitab kaasa kristliku usu ja elu vastutustundlikule kujundamisele.

Süstemaatiline teoloogia tegeleb kristliku usu ja kirikliku õpetuse  sisu ja tõetaotlusega, usu asjaga  ning  õpetuse asjakohasusega. Nii aitab järjepidev tegelemine süstemaatilise teoloogiaga kaasa isikliku, haritud ja kriitilise arusaamiseni jõudmiseni kristliku usu tõest – näha ja mõista minevikku ja olevikku, iseend, kõike ja kõiki kolmainu Jumala armu- ja osadustahte teostumise valguses.

Mathis Gothart Grünewald 022 1024x909Süstemaatiline  teoloogia  liigendub kolmeks.
Printsiibiõpetuse e. fundamentaalteoloogia raames küsitakse iseäranis usu aluse, algusesaamise ja objekti, lühidalt ja traditsiooniliselt – ilmutuse kohta.
Dogmaatikas aidatakse õppida tundma mitte ainult kiriku õpetust selle sisemises ühtsuses ja terviklikkuses, vaid ka jõuda omaenda seisukohale selle õpetuse evangeeliumikohasuses ja tões.
Eetikas/Teoloogilises eetikas käsitletakse kristlikku usku selle konkreetses teostumises – kristliku eluna nii isikliku elu kui sotsiaalse, k.a kirikliku kooselu tasandil.

Vt lähemalt:

 

2. Distsipliini rõhuasetustest UI õppe- ja teadustöös

EELK UI usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetool (ST õppetool) on täna ainus eestikeelne süstemaatilise teoloogia kompetentsikeskus, mida iseloomustab lahutamatult seotuna:

• rõhutatud orienteerumine klassikalisele arusaamale süstemaatilisest teoloogiast kui tervikust fundamentaalteoloogia/printsiibiõpetuse, dogmaatika ja teoloogilise eetikana,
• rõhutatud tegutsemine evangeelses-luterlikus paradigmas ja just seetõttu ka rõhutatult oikumeenilises avatuses,
• konstruktiivne suhestumine religioosse-maailmavaatelise paljususega, mis iseloomustab tänast Eestit, Euroopat ja maailma,
•  osalemine süstemaatilis-teoloogilises uurimistöös ja vestluses nii inglise kui saksa keeleruumis.
 
ST õppetoolis toimub õppetöö kõigis süstemaatilise teoloogia aladistsipliinides – fundamentaalteoloogias, dogmaatikas, teoloogilises eetikas –, lisaks ka dogmadeloo, uuema teoloogialoo ja religioonifilosoofia vallas.
 
ST õppetool orienteerub Euroopa evangeelsete kirikute ja teoloogiafakulteetide koostöös väljatöötatud visioonidokumendile heast teoloogilisest haridusest „Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks“ (2012). EELK konsistooriumi vahendusel osalesid dokumendi koostamisel ka usuteaduskonnad Tallinnas (UI) ja Tartus (TÜ).
 

Hetkel aktuaalsed fookusteemad ST õppetoolis, millega ühenduses toimub teadustegevus, rahvusvaheline koostöö ning kirikusse, aga ka laiemale ühiskondlikule avalikkusele suunatud kommunikatsioon:

• reformatsiooniteoloogia;
• oikumeeniline teoloogia;
• uuema teoloogia ajalugu erilise tähelepanuga Eesti teoloogilisel mõttelool;
• religiooni- ja teosemiootika.

UI süstemaatilise teoloogia õppetool koondab ja arendab tipptasemel erialast pädevust, mis on nii akadeemiliselt kui kiriklikult tunnustatud nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Sellise pädevuse jätkuv olemasolu eesti keeles ja Eestis on ST õppetooli prioriteet.

Õppetoolil on tihedad sidemed Tartu Ülikooli süstemaatilise teoloogia õppetooliga, mille profiil ja tegevuse rõhuasetused on mõnevõrra erinevad. Tallinna ja Tartu õppetoolide profiilid ei vastandu, vaid täiendavad üksteist kriitiliselt ja konstruktiivselt.

 

3. Õppetooli / Distsipliini ajaloost Eestis

UI ST õppetooli tegevus toetub teadlikult ja rõhutatult luterliku usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetooli pikale traditsioonile Tartu Ülikoolis, taotledes selle asjalikku, s.t. kriitilist ja kreatiivset edasiarendamist tänases kontekstis.

salumaa 3Silmapaistvamad uuema aja süstemaatilise teoloogia professorid Eestis on:
Elmar Salumaa (1908-1996, UI professor 1956-1995, fotol)
Karl Girgensohn (1875-1925)
Alexander von Oettingen (1827-1905)
Friedrich Adolph Philippi (1809-1882)
Ernst Sartorius (1797-1859)

 

Mine lehekülje algusesse.

 

 

Inimesed ja teadustöö

 
II. Süstemaatilise teoloogia õppetool:
 
Inimesed ja teadustöö
 
 
 

Loe edasi...

Õppetöö - kursused, lõputööd

III. Süstemaatilise teoloogia õppetool:
 
 Õppetöö - kursused, lõputööd
 
 

Vaata teoloogiastuudiumi tutvustust, kus kõnelevad süstemaatilise teoloogia õppejõud Thomas-Andreas Põder ja praktilise teoloogia õppejõud Marko Tiitus (2016; video kestus 4:20).

1. Õppetooli vastutuse all olevad kursused

1.1 ST ained käimasoleval semestril

 

1.2 ST õppetooli ained

Kõiki õppetooli vastutuse all olevad kursuseid vaata siit >> .

2. Lõputööd

Lucas Cranach Luther jutlustamas 1024x391

2.1 Võimalikke lõputöö teemasid: T.-A. Põderi soovitused

Üldreegliks on, et süstemaatilise teoloogia lõputööde puhul ei peaks teema valikukriteeriumina olema esiplaanil soov olla originaalne. Alati võib kasutada materjalina klassikalisi tekste või autoreid. Esile olgu tõstetud näitena Martin Luther või need autorid, kelle tekstid leiab kogumikust „Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid“. Probleemipüstitus võiks olla seotud teoloogilise mõtte kesksete küsimustega. Just iseseisva töö kogemus klassikaliste tekstidega on stuudiumi vältel absoluutselt hädavajalik, kuid väiksemahulised kursused seda liiga palju ei soosi. Seetõttu pakub lõputöö hea lisavõimaluse taolise kogemuse omandamiseks.

Süstemaatilises teoloogias lõputöö kirjutamise toetamiseks viib õppetooli juhataja koos oma juhendatavatega regulaarselt (2 korda semestris) läbi süstemaatilise teoloogia uurimisseminari (seda on võimalik sooritada ka valikainena).

Valik võimalikke süstemaatilise teoloogia lõputööde teemasid, mida võib töödelda nii RKH kui MA tasemel:

  • Ühe reformatsiooniteoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)
  • Ühe uuema evangeelse teoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)
  • Eshatoloogia ja kristliku jumalakäsituse suhtest Ingolf U. Dalferthi näitel (allikad: inglise või/ja saksa keeles)
  • Elmar Salumaa jutluseteoloogia piirjooni
  • Lutheri teoloogia retseptsioonist Elmar Salumaa kirjutistes
  • Kirikukäsituse rõhuasetuste teisenemised Elmar Salumaa lühemates kirjutistes
  • Eduard Tennmanni teoloogilis-filosoofiline arusaam kristluse olemusest
  • Õigeksmõist ja theosis. Soome koolkonna vaade reformatsiooniteoloogia ja õigeusu õpetuse seostele (allikad: inglise keeles)
  • Religioon ja sekulariseerumine Hans Joase näitel (allikad: inglise või/ja saksa)
  • Trinitaarse teoloogia renessans – mis see on? (allikad: inglise või/ja saksa)
  • Õigeksmõistu ja pühitsuse suhtest Oswald Bayeri järgi (allikad: inglise või/ja saksa)

NB! Endale võib valida teema eeltoodud teemade hulgast, kuid alati võib professorile esitada kaalumiseks ka omapoolseid ettepanekuid. Lõputööde näidisteemade nimekirja uuendatakse regulaarselt. 

2.2 Näited T.-A. Põderi juhendatud/juhendatavatest lõputöödest:

Kõrghariduse I astmel (BA ja RKH)

  • Vitor Westhelle eshatoloogia-käsituse probleemipüstitus ja põhijooned
  • Gerard O. Forde’i käsitus M. Lutheri ristiteoloogiast ja radikaalse luterluse programm
  • Lutheri "Traktaat kristlase vabadusest" ja selle tähendus täna E. Jüngeli näitel
  • Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides
  • Religioonist L. Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses (TÜ-s)
  • Nähtmatu nähtavus – mõeldamatu mõeldavus: katse väljendada kristluse „müstilist mõõdet“ Jean-Luc Marioni tööde põhjal (TÜ-s)
  • Jakob Hurt – kristlik teenäitaja ärkamisajal (TÜ-s)
  • Kas Jahve on käsuandja Jumal? Uku Masingu tekstide põhjal (TÜ-s)
  • Dietrich Bonhoeffer ja kristlik kõnelemine patust (TÜ-s)
  • Universumi kaemus. Schleiermacheri 2. kõne religioonist (TÜ-s)

 

Kõrghariduse II astmel (MAG)

  • Gerhard O. Forde luterlik jutluseteoloogia ja EELK vaimulike jutluste analüüs
  • Martin Lutheri De servo arbitrio interpretatsioon
  • Uku Masingu Pühast Vaimust. „Jutlus tekstile Jh. 17, 11-17 ja mõtteid selle teksti üle“ näitel (TÜ-s)
  • On the Relevance of the Doctrine of Trinity for Ecclesiology – A Study of Robert Jenson’s and Colin Gunton’s Trinitarian Theology (TÜ-s)
  • Jumal kui armastus. Christoph Schwöbeli trinitaarne teoloogia ja Eberhard Jüngeli õigeksmõistuõpetusele orienteeritud teoloogia (TÜ-s)

 

Kõrghariduse III astmel (PhD teoloogias)

  • ”The approaches to Trinitarian doctrine in the ecumenical and missiological documents” (Kolmainuõpetuse kasutus oikumeenilistes ja missioloogilistes dokumentides) (TÜ-s)

 

2.3 Õppetooli juures kaitstud lõputööd

Kronoloogiline nimekiri toetub UI raamatukogu kataloogi andmetele ja sisaldab mõningaid piiripealseid, mitmeti määratletavaid töid. Täiendus- ja parandusettepanekud võib saata õppetooli juhatajale.

  • Nugis, Volli, Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2017
  • Viires, Katrin. Oikumeenia võimalustest ortodokside ja luterlaste vahel: Tübingeni teoloogide ja Konstantinoopoli patriarh Jeremija II kirjavahetuse (1573-1581) põhjal Augsburgi usutunnistuse üle. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2015.
  • Lein, Anneli. Jaak Varik ja tema magistritöö "Kristoloogiline probleem Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus". Magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond kristlik kultuurilugu. Juhendaja: Saard, Riho. Tallinn: 2015
  • Kruus, Madis. Õnnelik olemise metafoorid Indrek Hirve luulekogus "Ülalt valla" (2009). Bbakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond akadeemiline teoloogia. Juhendaja: Põder, Johann-Christian. Tallinn: 2011.
  • Luup, Aare. Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2009.
  • Prass-Siim, Merle. Pühitsetud armulauaelementide 'hävimatu omadus' (character indelebilis) ja selle kajastumine luterliku kiriku liturgilises praktikas. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne; kaasjuhendaja: Kilemit, Liina. Tallinn: 2008.
  • Kõiv, Kalle. Uku Masingu "Uus Inimene". Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Nõmmik, Urmas. Tallinn: 2008.
  • Kirja, Margus. Kirikuisa Augustinuse käsitlus enesetapust. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Jõelähtme: 2007.
  • Sepp, Marika. Martin Lutheri arusaamu armulauast. Bakalaureusetöö. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Kliiman, Tiina. Norwich'i Julian - inimene ja müstik. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, teoloogia põhiõpe. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Simson, Hüllo-Kristjan. Vaimuliku ameti käsitlus EELK põhikirjades 1919-2004. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Kirikuloo õppetool. Juhendaja: Vihuri, Veiko. Kärdla-Tallinn: 2007.
  • Taremaa, Tõnu. 2. Vatikani kirikukogu tähendus katoliiklaste ja luterlaste dialoogile. Õigeksmõistu ühisavalduse põhjal. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Vaino, Indrek. Vaade Vladimir Solovjovi religioonifilosoofiale. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2006.
  • Lauringson, Gustav. Evolutsiooniteooriast biotehnoloogiani - väljakutse religioonile. Magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, kristliku kultuuriloo magistriõpe. Juhendaja: Helstein, Alar. Tallinn: 2006.
  • Kooviste, Helen. Kannatus õigeusu inimkäsitluse seisukohalt. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Laats, Alar . Tallinn: 2005.
  • Mähar, Anželika. Evangelism ja sotsiaalne vastutus nüüdisaegses oikumeenilises diskussioonis. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Kurg, Ingmar. Tallinn: 2005.
  • Alt, Õie. Elu kaitsmine ja väärtustamine kiriku ja ühiskonna vahelises diskussioonis. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Kurg, Ingmar; kaasjuhendaja: Teder, Tauno. Tallinn: 2005.
  • Mängli, Lennart. Robert Kannukese ja Luule Viilma armastuse ja abielu käsitluse võrdlus teoloogilisest perspektiivist. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Noormägi, Jaanus. Tallinn: 2004.
  • Auksmann, Enn. Jumalamõiste 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2003.
  • Vilumaa, Hedi. Laste osalemine armulaual. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2003.
  • Hanschmidt, Teet. Piiskopi ametist apostlike isade ajal. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Laats, Alar. Tallinn: 1999.
  • Kaerma, Algur. Seadus ja evangeelium Martin Lutheri teoloogias. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 1999.
  • Kütt, Merike. Inimene Jumala ees: mees, naine ja töö. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Kivi-Vigala: 1999.
  • Pärn, Malle. Solus vir babtizatus (Üksnes ristitud mees). Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Tallinn: 1999.
  • Siim, Joel. Oikumeeniliste usutunnistuste kujunemisloost ja nende liturgilisest kasutamisest. [Diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut, Tegeliku usuteaduse õppetool. Juhendaja: Piir, Gustav. Keila: 1997.
  • Teder, Tauno. Vaba tahte õpetus Augustinusel ja Lutheril ning selle mõju hilisemas teoloogias. Diplomitöö süstemaatilisest teoloogiast. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Taul, Andres. Tallinn: 1995.
  • Reinaru, Leevi. Aksel Valen-Sendstad'i "Kristliku dogmaatika" tõlge. [EELK Usuteaduse Instituudi] diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Valen-Sendstad, Aksel. I.k.: 1994.
  • Hiob, Arne. Luterluse neli nurgakivi. [UI diplomitöö 1993, arvestatud magistritööna]. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Koeru; Tallinn: 1994.
  • Reila, Heiki. Tunnetuse esialgsuse koht Paul Althausi eskatoloogias. [Süstemaatilise teoloogia harjutus; arvestatud diplomitööna]. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Pärnu: 1990.
  • Mäevere, Andres. Üldjooni uusprotestantliku liikumise ajaloost Eestis aastatel 1922-1940. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Ilja, Voldemar. Võru: 1986.
  • Kaldur, Peeter. Apologeetilisi küsimusi tänapäeva oikumeenilises liikumises. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Tallinn: 1980.
  • Lindi, Kalle. Vaimulik amet usutunnistuskirjades. [UI diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut. Viru-Nigula: 1980.

 

Mine lehekülje algusesse.

Täiendkoolitus

IV. Süstemaatilise teoloogia õppetool:
 
Täienduskoolitused
 
 

1. Tulevased koolitused

ST õppetool viib koostöös instituudi täiendusõppe osakonnaga regulaarselt läbi täienduskoolitusi. Järgmised täienduskoolitused toimuvad 2018. aastal.

Esimene koolitus (20. aprill 2016)

2. Toimunud koolitused

ST õppetool viis 2016-2017 reformatsiooni 500. juubeli puhul läbi neljaosalise koolitussarja „Jumala armu poolt vabastatud“: luterlik arusaam kristliku ja kirikliku elu võimalustest ja väljakutsetest tänapäeval. Vt lähemalt siit.

  • IV "Loodu pole müügiks", 20.10.2017
  • III „Inimesed pole müügiks“, 14.03.2017
  • II „Lunastus pole müügiks“, 15.11.2016
  • I „Jumala armu poolt vabastatud“, 20.04.2016

 

Koolituse alusteksti leiab eesti keelest siit.

Loe ka Luterliku Maailmaliidu kajastust koolitussarja kohta siit.

 

Mine lehekülje algusesse.

  • Moodle
  • ÕIS
  • Abidokumendid

E-õppe kursused - Moodle

Kui täiendusõppe kursuste õppetöö sisaldab ka e-õpet, siis selleks me kasutame e-õppe keskkonda Moodle. Seal tuleb ennast kasutajaks registreerida. Täpsemad juhised saate kursuse korraldajalt.

Loe edasi

Näidisdokumendid avalduste, VÕTA taotluste jm esitamiseks.

Loe edasi