I. Süstemaatilise teoloogia (ST) õppetool:

Üldinfo distsipliinist ja õppetoolist

 

1. Distsipliini lühitutvustus

Teoloogia ülesandeks on usu ja kiriku ning nende kujunemise mõistmine, praeguse kuju kriitiline hindamine ning vahekorra selgitamine erinevate elunähtustega. Kuivõrd kristlik usk ja elu saab alguse ja leiab aset alati konkreetses ühiskonnas, kuulub teoloogia ülesannete hulka ka ajastu, kultuuri ja oleviku tõlgendamine. Teoloogia aitab kaasa kristliku usu ja elu vastutustundlikule kujundamisele.

Süstemaatiline teoloogia uurib kristliku usu ja kirikliku õpetuse  sisu ja tõetaotlust, usu asja  ning  õpetuse asjakohasust. Nii aitab tegelemine süstemaatilise teoloogiaga kaasa isikliku, haritud ja kriitilise arusaamiseni jõudmiseni kristliku usu tõest – aitab näha ja mõista minevikku ja olevikku, iseend, kõike ja kõiki kolmainu Jumala armu- ja osadustahte teostumise valguses.

Mathis Gothart Grünewald 022 1024x909Süstemaatiline  teoloogia  liigendub kolmeks.
Printsiibiõpetuse e. fundamentaalteoloogia raames küsitakse iseäranis usu aluse, algusesaamise ja objekti, lühidalt ja traditsiooniliselt – ilmutuse kohta.
Dogmaatikas aidatakse õppida tundma mitte ainult kiriku õpetust selle sisemises ühtsuses ja terviklikkuses, vaid ka jõuda omaenda seisukohale selle õpetuse evangeeliumikohasuses ja tões.
Eetikas/Teoloogilises eetikas käsitletakse kristlikku usku selle konkreetses teostumises – kristliku eluna nii isikliku elu kui sotsiaalse, k.a kirikliku kooselu tasandil.

Vt lähemalt:

 

Vt ka üldisemalt teoloogiastuudiumi tutvustust, kus kõnelevad süstemaatilise teoloogia õppejõud Thomas-Andreas Põder ja praktilise teoloogia õppejõud Marko Tiitus (2016; video kestus 4:20).

2. Distsipliini rõhuasetustest UI õppe- ja teadustöös

EELK UI usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetool (ST õppetool) on täna ainus eestikeelne süstemaatilise teoloogia kompetentsikeskus, mida iseloomustab lahutamatult seotuna:

• rõhutatud orienteerumine klassikalisele arusaamale süstemaatilisest teoloogiast kui tervikust fundamentaalteoloogia/printsiibiõpetuse, dogmaatika ja teoloogilise eetikana,
• rõhutatud tegutsemine evangeelses-luterlikus paradigmas ja just seetõttu ka rõhutatult oikumeenilises avatuses,
• konstruktiivne suhestumine religioosse-maailmavaatelise paljususega, mis iseloomustab tänast Eestit, Euroopat ja maailma,
•  osalemine süstemaatilis-teoloogilises uurimistöös ja vestluses nii inglise kui saksa keeleruumis.
 
ST õppetoolis toimub õppetöö kõigis süstemaatilise teoloogia aladistsipliinides – fundamentaalteoloogias, dogmaatikas, teoloogilises eetikas –, lisaks ka dogmadeloo, uuema teoloogialoo ja religioonifilosoofia vallas.
 
ST õppetool orienteerub Euroopa evangeelsete kirikute ja teoloogiafakulteetide koostöös väljatöötatud visioonidokumendile heast teoloogilisest haridusest „Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks“ (2012). EELK konsistooriumi vahendusel osalesid dokumendi koostamisel ka usuteaduskonnad Tallinnas (UI) ja Tartus (TÜ).
 

Hetkel aktuaalsed fookusteemad ST õppetoolis, millega ühenduses toimub teadustegevus, rahvusvaheline koostöö ning kirikusse, aga ka laiemale ühiskondlikule avalikkusele suunatud kommunikatsioon:

• reformatsiooniteoloogia;
• oikumeeniline teoloogia;
• uuema teoloogia ajalugu erilise tähelepanuga Eesti teoloogilisel mõttelool;
• religiooni- ja teosemiootika.

UI süstemaatilise teoloogia õppetool koondab ja arendab tipptasemel erialast pädevust, mis on nii akadeemiliselt kui kiriklikult tunnustatud nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Sellise pädevuse jätkuv olemasolu eesti keeles ja Eestis on ST õppetooli prioriteet.

Õppetoolil on tihedad sidemed Tartu Ülikooli süstemaatilise teoloogia õppetooliga, mille profiil ja tegevuse rõhuasetused on mõnevõrra erinevad. Tallinna ja Tartu õppetoolide profiilid ei vastandu, vaid täiendavad üksteist kriitiliselt ja konstruktiivselt.

 

3. Õppetooli / Distsipliini ajaloost Eestis

UI ST õppetooli tegevus toetub teadlikult ja rõhutatult luterliku usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetooli pikale traditsioonile Tartu Ülikoolis, taotledes selle asjalikku, s.t. kriitilist ja kreatiivset edasiarendamist tänases kontekstis.

salumaa 3Silmapaistvamad uuema aja süstemaatilise teoloogia professorid Eestis on:
Elmar Salumaa (1908-1996, UI professor 1956-1995, fotol)
Karl Girgensohn (1875-1925)
Alexander von Oettingen (1827-1905)
Friedrich Adolph Philippi (1809-1882)
Ernst Sartorius (1797-1859)

Vt katkendit videointervjuust prof Elmar Salumaaga siit.

Mine lehekülje algusesse.

 

 

IV. Süstemaatilise teoloogia õppetool:
 
Täienduskoolitused
 
 

ST õppetool viib koostöös instituudi täiendusõppe osakonnaga regulaarselt läbi koolitusi.

1. Tulevased koolitused

 
EELTEADE:
UI süstemaatilise teoloogia 2018. aasta koolitused bioeetika teemadel viib läbi külalisõppejõud õp dr Johann-Christian Põder Kopenhaageni Ülikoolist
EELK Usuteaduse Instituut kutsub osalema koolitustel
“Aeg elada ja aeg surra”:
Euroopa evangeelsete kirikute orienteerumisabid
elu lõpu ja algusega seotud küsimustes
 

Läbiviija: Johann-Christian Põder, Kopenhaageni Ülikooli usuteaduskonna meditsiinieetika järeldoktor; osales EELK esindajana orienteerumisabide konsultatsiooniprotsessis

Sihtrühm: vaimulikud, teised koguduste kaastöölised ning usuteaduse ja seotud erialade üliõpilased, aga ka kõik huvilised.

Toimumisajad: Koolitus toimub kahel päeval kl 10.00-17.00, kuid võimalik on osaleda ka ühel päeval.

02.05.2018 I „Aeg elada ja aeg surra“

14.11.2018 II „Enne kui ma sind emaihus valmistasin…“

Taust ja koolituse alusmaterjal: Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) on välja andnud kaks olulist abimaterjali, mis aitavad orienteeruda elu lõpu ja algusega seotud küsimustes.

„Aeg elada ja aeg surra“ (2011) keskendub eutanaasia ja abistatud enesetapuga seotud küsimustele. Dokument on intensiivse konsultatsiooniprotsessi tulemus, milles osalesid EKOE liikmeskirikud ja mille lähtekohaks oli EKOE eetika ekspertrühma koostatud tekst. Orienteerumisabiga soovivad Euroopa evangeelsed kirikud anda ühise panuse arutellu, kuidas elu lõppemisega väärikalt toime tulla.

Sarnase konsultatsiooniprotsessi tulemus on „Enne kui ma sind emaihus valmistasin…“ (2017), mis pühendub elu algusega seotud küsimustele. Ka seoses elu algusega on meditsiini kiire areng seadnud meid keeruliste eetiliste küsimuste ette. Orienteerumisabi käsitleb erinevaid reproduktiivmeditsiiniga seotud valdkondi (kehaväline viljastamine, asendusemadus, sünnieelne diagnostika jne) ja soovib avada Euroopa evangeelsete kirikute ühist seisukohta elu algusega seotud eetilistes küsimustes.

Koolitussarja eesmärk: süvendada teadlikkust elu lõpu ja algusega seotud eetilistest probleemidest ning arutleda evangeelse viisi üle kujundada eetilisi seisukohti keerulistes bioeetilistes küsimustes.

Koolituse aluseks on orienteerumisabide eestikeelsed tõlked (vt siit ja siit).

Koolituse meetod: Koolituspäeva eel tutvuvad osalejad vastava orienteerumisabi tekstiga ja loevad läbi need osad, mis antakse teada registreerimisel. Koolitusel on raskuspunkt seminarivormis arutelul, mida saadavad sissejuhatavad ja selgitavad loengufaasid.

Koolitussarja ja koolituspäevade õpiväljundid:

Koolitussarja läbinud

-tunnevad sügavamalt tänapäevaseid elu lõpu ja algusega seotud eetilisi probleeme;
-oskavad identifitseerida Euroopa evangeelsete kirikute ühiseid lähenemiskohti seoses elu lõppu ja algust puudutavate eetiliste probleemidega ja nende üle arutleda;
-oskavad arutleda kaalutletult evangeelse viisi üle kujundada seiskohti bioeetilistes teemavaldkondades.
 

Vt uudiseid Euroopa evangeelsete kirikute orienteerumisabi elu lõpuga seotud küsimustes tõlgiti eesti keelde (K&T, 27.10.2017) ja Ilmus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas reproduktiivmeditsiinieetika abimaterjal (K&T, 21.07.2017).

Vt ka Johann-Christian Põderi kaastöid ajakirjale Kirik & Teoloogia.

 

2. Toimunud koolitused

 

                 Esimene koolitus (20. aprill 2016)

ST õppetool viis 2016-2017 reformatsiooni 500. juubeli puhul läbi neljaosalise koolitussarja „Jumala armu poolt vabastatud“: luterlik arusaam kristliku ja kirikliku elu võimalustest ja väljakutsetest tänapäeval. Vt kursuse videotutvustust siit (kestus 1:43) ja lähemalt siit.

  • IV "Loodu pole müügiks", 20.10.2017
  • III „Inimesed pole müügiks“, 14.03.2017
  • II „Lunastus pole müügiks“, 15.11.2016
  • I „Jumala armu poolt vabastatud“, 20.04.2016

 

Koolituse alusteksti leiab eesti keelest siit.

Loe ka Luterliku Maailmaliidu kajastust koolitussarja kohta siit.

 

Mine lehekülje algusesse.

III. Süstemaatilise teoloogia õppetool:
 
 Õppetöö - kursused, lõputööd
 
 

Vaata teoloogiastuudiumi tutvustust, kus kõnelevad süstemaatilise teoloogia õppejõud Thomas-Andreas Põder ja praktilise teoloogia õppejõud Marko Tiitus (2016; video kestus 4:20).

1. Õppetooli vastutuse all olevad kursused

1.1 ST ained käimasoleval semestril

2018./2019. a. sügissemester:

 

1.2 ST õppetooli ained

Kõiki õppetooli vastutuse all olevad kursuseid vaata siit >> .

2. Lõputööd

Lucas Cranach Luther jutlustamas 1024x391

2.1 Võimalikke lõputöö teemasid: T.-A. Põderi soovitused

Üldreegliks on, et süstemaatilise teoloogia lõputööde puhul ei peaks teema valikukriteeriumina olema esiplaanil soov olla originaalne. Alati võib kasutada materjalina klassikalisi tekste või autoreid. Esile olgu tõstetud näitena Martin Luther või need autorid, kelle tekstid leiab kogumikust „Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid“. Probleemipüstitus võiks olla seotud teoloogilise mõtte kesksete küsimustega. Just iseseisva töö kogemus klassikaliste tekstidega on stuudiumi vältel absoluutselt hädavajalik, kuid väiksemahulised kursused seda liiga palju ei soosi. Seetõttu pakub lõputöö hea lisavõimaluse taolise kogemuse omandamiseks.

Süstemaatilises teoloogias lõputöö kirjutamise toetamiseks viib õppetooli juhataja koos oma juhendatavatega regulaarselt (2 korda semestris) läbi süstemaatilise teoloogia uurimisseminari (seda on võimalik sooritada ka valikainena nii rakenduskõrgharidusõppes kui magistriõppes).

Valik võimalikke süstemaatilise teoloogia lõputööde teemasid, mida võib töödelda nii RKH kui MA tasemel:

  • Ühe reformatsiooniteoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)
  • Ühe uuema evangeelse teoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)
  • Eshatoloogia ja kristliku jumalakäsituse suhtest Ingolf U. Dalferthi näitel (allikad: inglise või/ja saksa keeles)
  • Elmar Salumaa jutluseteoloogia piirjooni
  • Lutheri teoloogia retseptsioonist Elmar Salumaa kirjutistes
  • Kirikukäsituse rõhuasetuste teisenemised Elmar Salumaa lühemates kirjutistes
  • Eduard Tennmanni teoloogilis-filosoofiline arusaam kristluse olemusest
  • Õigeksmõist ja theosis. Soome koolkonna vaade reformatsiooniteoloogia ja õigeusu õpetuse seostele (allikad: inglise keeles)
  • Religioon ja sekulariseerumine Hans Joase näitel (allikad: inglise või/ja saksa)
  • Trinitaarse teoloogia renessans – mis see on? (allikad: inglise või/ja saksa)
  • Õigeksmõistu ja pühitsuse suhtest Oswald Bayeri järgi (allikad: inglise või/ja saksa)

NB! Endale võib valida teema eeltoodud teemade hulgast, kuid alati võib professorile esitada kaalumiseks ka omapoolseid ettepanekuid. Lõputööde näidisteemade nimekirja uuendatakse regulaarselt. 

2.2 Näited T.-A. Põderi juhendatud/juhendatavatest lõputöödest:

Kõrghariduse I astmel (BA ja RKH)

 

Kõrghariduse II astmel (MAG)

  • And paljususes. Kriitilisi märkusi Joerg Riegeri paljususe teoloogiale Ingolf Dalferthi kohalolevaks saava Jumala mõistmise foonil
  • Gerhard O. Forde luterlik jutluseteoloogia ja Eesti luterlike vaimulike jutluste analüüs
  • Orjastatud Jumala külge. Jumala- ja inimesemõistmine Martin Lutheri De servo arbitrio ning selle tänapäevaste tõlgenduste põhjal
  • Uku Masingu Pühast Vaimust. „Jutlus tekstile Jh. 17, 11-17 ja mõtteid selle teksti üle“ näitel (TÜ-s)
  • On the Relevance of the Doctrine of Trinity for Ecclesiology – A Study of Robert Jenson’s and Colin Gunton’s Trinitarian Theology (TÜ-s)
  • Jumal kui armastus. Christoph Schwöbeli trinitaarne teoloogia ja Eberhard Jüngeli õigeksmõistuõpetusele orienteeritud teoloogia (TÜ-s)

 

Kõrghariduse III astmel (PhD teoloogias)

  • ”The approaches to Trinitarian doctrine in the ecumenical and missiological documents” (Kolmainuõpetuse kasutus oikumeenilistes ja missioloogilistes dokumentides) (TÜ-s)

 

2.3 Õppetooli juures kaitstud lõputööd

Kronoloogiline nimekiri toetub UI raamatukogu kataloogi andmetele ja sisaldab mõningaid piiripealseid, mitmeti määratletavaid töid. Täiendus- ja parandusettepanekud võib saata õppetooli juhatajale.

  • Rita Belõševa, Martin Lutheri pühakirjamõistmise kesksed põhimõtted ja nende kujunemine. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
  • Kairi Tamuri, Gerhard O. Forde’i käsitus Martin Lutheri ristiteoloogiast ja radikaalne luterlus. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
  • Doris Raudsepp, Eshatoloogia tavakäsitluste tüüpjooned ja Vítor Westhelle kriitilised küsimused. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
  • Ülo Liivamägi, Eesti luterlike vaimulike arusaam vaimulikust arengust. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Võrdleva Usundiloo õppetool. Juhendaja: Kilemit, Liina; kaasjuhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
  • Ariel Süvari, And paljususes. Kriitilisi märkusi Joerg Riegeri paljususe teoloogiale Ingolf Dalferthi kohalolevaks saava Jumala mõistmise foonil. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
  • Karin Kallas, Orjastatud Jumala külge. Jumala- ja inimesemõistmine Martin Lutheri De servo arbitrio ning selle tänapäevaste tõlgenduste põhjal. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
  • Nugis, Volli, Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2017
  • Viires, Katrin. Oikumeenia võimalustest ortodokside ja luterlaste vahel: Tübingeni teoloogide ja Konstantinoopoli patriarh Jeremija II kirjavahetuse (1573-1581) põhjal Augsburgi usutunnistuse üle. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2015.
  • Lein, Anneli. Jaak Varik ja tema magistritöö "Kristoloogiline probleem Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus". Magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond kristlik kultuurilugu. Juhendaja: Saard, Riho. Tallinn: 2015
  • Kruus, Madis. Õnnelik olemise metafoorid Indrek Hirve luulekogus "Ülalt valla" (2009). Bbakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond akadeemiline teoloogia. Juhendaja: Põder, Johann-Christian. Tallinn: 2011.
  • Luup, Aare. Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2009.
  • Prass-Siim, Merle. Pühitsetud armulauaelementide 'hävimatu omadus' (character indelebilis) ja selle kajastumine luterliku kiriku liturgilises praktikas. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne; kaasjuhendaja: Kilemit, Liina. Tallinn: 2008.
  • Kõiv, Kalle. Uku Masingu "Uus Inimene". Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Nõmmik, Urmas. Tallinn: 2008.
  • Kirja, Margus. Kirikuisa Augustinuse käsitlus enesetapust. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Jõelähtme: 2007.
  • Sepp, Marika. Martin Lutheri arusaamu armulauast. Bakalaureusetöö. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Kliiman, Tiina. Norwich'i Julian - inimene ja müstik. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, teoloogia põhiõpe. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Simson, Hüllo-Kristjan. Vaimuliku ameti käsitlus EELK põhikirjades 1919-2004. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Kirikuloo õppetool. Juhendaja: Vihuri, Veiko. Kärdla-Tallinn: 2007.
  • Taremaa, Tõnu. 2. Vatikani kirikukogu tähendus katoliiklaste ja luterlaste dialoogile. Õigeksmõistu ühisavalduse põhjal. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
  • Vaino, Indrek. Vaade Vladimir Solovjovi religioonifilosoofiale. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2006.
  • Lauringson, Gustav. Evolutsiooniteooriast biotehnoloogiani - väljakutse religioonile. Magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, kristliku kultuuriloo magistriõpe. Juhendaja: Helstein, Alar. Tallinn: 2006.
  • Kooviste, Helen. Kannatus õigeusu inimkäsitluse seisukohalt. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Laats, Alar . Tallinn: 2005.
  • Mähar, Anželika. Evangelism ja sotsiaalne vastutus nüüdisaegses oikumeenilises diskussioonis. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Kurg, Ingmar. Tallinn: 2005.
  • Alt, Õie. Elu kaitsmine ja väärtustamine kiriku ja ühiskonna vahelises diskussioonis. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Kurg, Ingmar; kaasjuhendaja: Teder, Tauno. Tallinn: 2005.
  • Mängli, Lennart. Robert Kannukese ja Luule Viilma armastuse ja abielu käsitluse võrdlus teoloogilisest perspektiivist. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Noormägi, Jaanus. Tallinn: 2004.
  • Auksmann, Enn. Jumalamõiste 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2003.
  • Vilumaa, Hedi. Laste osalemine armulaual. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2003.
  • Hanschmidt, Teet. Piiskopi ametist apostlike isade ajal. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Laats, Alar. Tallinn: 1999.
  • Kaerma, Algur. Seadus ja evangeelium Martin Lutheri teoloogias. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 1999.
  • Kütt, Merike. Inimene Jumala ees: mees, naine ja töö. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Kivi-Vigala: 1999.
  • Pärn, Malle. Solus vir babtizatus (Üksnes ristitud mees). Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Tallinn: 1999.
  • Siim, Joel. Oikumeeniliste usutunnistuste kujunemisloost ja nende liturgilisest kasutamisest. [Diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut, Tegeliku usuteaduse õppetool. Juhendaja: Piir, Gustav. Keila: 1997.
  • Teder, Tauno. Vaba tahte õpetus Augustinusel ja Lutheril ning selle mõju hilisemas teoloogias. Diplomitöö süstemaatilisest teoloogiast. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Taul, Andres. Tallinn: 1995.
  • Reinaru, Leevi. Aksel Valen-Sendstad'i "Kristliku dogmaatika" tõlge. [EELK Usuteaduse Instituudi] diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Valen-Sendstad, Aksel. I.k.: 1994.
  • Hiob, Arne. Luterluse neli nurgakivi. [UI diplomitöö 1993, arvestatud magistritööna]. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Koeru; Tallinn: 1994.
  • Reila, Heiki. Tunnetuse esialgsuse koht Paul Althausi eskatoloogias. [Süstemaatilise teoloogia harjutus; arvestatud diplomitööna]. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Pärnu: 1990.
  • Mäevere, Andres. Üldjooni uusprotestantliku liikumise ajaloost Eestis aastatel 1922-1940. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Ilja, Voldemar. Võru: 1986.
  • Kaldur, Peeter. Apologeetilisi küsimusi tänapäeva oikumeenilises liikumises. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Tallinn: 1980.
  • Lindi, Kalle. Vaimulik amet usutunnistuskirjades. [UI diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut. Viru-Nigula: 1980.

 

Mine lehekülje algusesse.

V. Süstemaatilise teoloogia õppetool:

Põhilise õppekirjanduse valik

Alljärgnev kirjandus on olemas EELK UI või TÜ raamatukogus. Kirjandusloendit uuendatakse järjepidevalt.

1. Alliktekstid

1.1 Piibel. Süstemaatilise teoloogia vaatevinklist võib alustada Piiblile lähenemist näiteks järgmiste raamatute kaudu: Mk, Jh, Gl, Rm, 1Kr.

1.2 Kiriku usutunnistused

* Vanakiriklikud-oikumeenilised: Nt Apostellik Usutunnistus, Nikaia(-Konstantinoopoli) Usutunnistus, Athanasiuse Usutunnistus.
 
* 16. saj. reformatsiooni usutunnistused: Nn luterlikud usutunnistuskirjad, k.a. vanakiriklikud usutunnistused, on koondatud Konkordia raamatus. Eriti tähtsad: Lutheri Väike ja Suur Katekismus, Augsburgi Usutunnistus. Reformeeritud usutunnistuskirjad: nt Heidelbergi Katekismus.
 Väljaanded:
 - Creeds and Confessions of Faith in the Christian Traditions, ed by J. Pelikan & V. Hotshkiss, 2003. 3 köidet alliktekste ja 1 köide sissejuhatust/kommentaari.
Volume I: Early, Eastern, & Medieval,
Volume II: Reformation Era
Volume III. Modern Christianity
Credo. Historical & Theological Guide to Creeds and Confessions of Faith in the Christian Tradition, Jaroslav Pelikan, 2003
- Luterlikud usutunnistuskirjad, EELK UI õppekirjandus 11, toim. R. Tasmuth, Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2013
- Die Bekenntnisschriften der Evangelisch-Lutherischen Kirche (edaspidi: BSLK), Hrsg. im Gedenkjahr der Augsburgischer Konfession 1930, 11. Auflage (Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 1992). (Kriitiline teaduslik väljaanne, mis on aluseks ka ingliskeelsele tõlkele.)
- The Book of Concord: The Confessions of the Evangelical Lutheran Church,Ed. by Robert Kolb and Timothy J. Wengert, Transl. by Charles Arandt, et al. (Minneapolis:Fortress Press), 2000. (Vt ka Sources and Context of The Book of Concord, Ed. by Robert Kolb and James A. Nestingen.) 
 
1.3 Evangeelse teoloogia kontekstis: Martin Lutheri peamised kirjutised; lisaks teised 16. ja 17. sajandi luterlikud ja reformeeritud teoloogid, aga ka uuemad evageelse teoloogia klassikud.
 
* Martin Lutheri teosed valitud tööd
Väljaanded:
- Lutheri teoste kriitiline tervikväljaanne (nn Weimari väljaanne) koosneb 120 köitest. Inglise keelne suur väljaanne on 55-köiteline Luther’s Works.
- Martin Luther, Valitud tööd. Koost. Urmas Petti, Avatud Eesti Raamat, Tartu: Ilmamaa, 2012.
- Martin Luther’s Basic Theological Writings, Ed by Timothy F. Lull, 1989 (Väga korralik üheköiteline kogumik)
- Martin Luther, Lateinisch-deutsche Studienausgabe.
Band 1, Der Mensch vor Gott, unter Mitarbeit von Michael Beyer herausgegeben und eingeleitet von Wilfried Härle (Leipzig: Evangelische Verlagsanstalt, 2006).
Band 2, Christusglaube und Rechtfertigung, herausgegeben und eingeleitet von Johannes Schilling (Leipzig: Evangelische Verlagsanstalt, 2006).
Band 3, Die Kirche und ihre Ämter, herausgegeben von Günther Wartenberg und Michael Beyer, eingeleitet von Wilfried Härle (Leipzig : Evangelische Verlagsanstalt, 2009).
- Martin Luther, Ausgewählte Schriften, herausgegeben von Karin Bornkamm und Gerhard Ebeling, Frankfurt am Main: Insel, 1982.
Väga lugejasõbralik ja asjatundlikult koostatud kuuest väikesest köitest koosnev kogumik kaasaegses saksa keeles, mis hõlmab Lutheri teoloogia ja kirjaviiside erinevaid tahke.
Erster Band, Aufbruch zur Reformation.
              Zweiter Band, Erneuerung von Frömmigkeit und Theologie.
              Dritter Band, Auseinandersetzung mit der römischen Kirche.
              Vierter Band, Christsein und weltliches Regiment.
              Fünfter Band, Kirche, Gottesdienst, Schule.
              Sechster Band, Briefe.
EELK Usuteaduse Instituudi (UI) raamatukogus on Lutheri peateostest ka Orjastatud tahte eestikeelne tõlge (tlk Salme Klaos).
 
* UI raamatukogus on eesti keelse kirjutusmasina-koopiana olemas ka suurepärane reformaatorite (Lutheri, Melanchtoni, Calvini) ja 16.-17. sajandi luterlike ja reformeeritud teoloogide valiktekstide kogumik: Emanuel Hirsch [koostaja], Abiraamat dogmaatika stuudiumi jaoks: Reformaatorite ja varaevangeelsete õpetajate dogmaatika.
Originaal (nii EELK UI kui TÜ raamatukogus): Hilfsbuch zum Studium der Dogmatik : die Dogmatik der Reformatoren und der altevangelischen Lehrer, quellenmässig belegt und verdeutscht von Emanuel Hirsch, Berlin : de Gruyter, 1964, 4. Aufl. 
 
* Uuema evangeelse teoloogia põhiteksid, koost. W. Härle, T.-A. Põder, Avatud Eesti Raamat, Tartu: Ilmamaa, 2013.
 
1.4 Kristliku usu klassikalised tervikkäsitlused
 
- Origines, Printsiipidest (ca 212-215)
- Johannes Damaskusest, Tarkuse allikas. 3. raamat: Ortodokse usu täpne esitus (ca 743)
- Petrus Lombardus, Sententside neli raamatut (2. töötlus, 1158)
- Aquino Thomas, Teoloogia summa (1266-1273)
- Philipp Melanchton, Teoloogia üldised põhimõisted (1521)
- Johann Calvin, Kristliku religiooni õpetus (1536; lõppkuju 1559)
- Johann Gerhard, Teoloogia põhimõisted (1610-1622)
- Friedrich Schleiermacher, Kristlik usk (1821/1822; põhjalik töötlus 1830/1831)
- Karl Barth, Kiriklik dogmaatika (1932-1968) (eesti keeles on ilmunud E. Salumaa tõlgitud-koostatud üheköiteline kokkuvõte),
- Paul Tillich, Süstemaatiline teoloogia (1951-1963).
 

2. Teatmeteosed

2.1 Suur entsüklopeedia

- Theologische Realenzyklopädie (TRE), 35 köidet ja 5 lisaköidet (lühendit, registrid).
 
2.2 Keskmise suurusega käsiraamatud ja leksikonid
 
RPP- Religion in Geschichte und Gegenwart. Handwörterbuch für Theologie und Religionswissenschaft (RGG), 4. völlig neu bearbeitete Auflage, 8 köidet ja 1 lisaköide.
- Religion Past and Present. Encyclopedia of Theology and Religion, Vol 1-14, 2006-2013 NB! Eestis olemas üksnes EELK UI raamatukogus
- Evangelisches Kirchenlexikon. Internationale theologische Enzyklopädie (EKL), 3. Auflage (Neufassung), 4 köidet ja 1 lisaköide.
- Handbuch der Christlichen Ethik, Hrsg. von Anselm Hertz, W. Korff, T. Rendtorff, H. Ringeling, Aktualisierte Neuausgabe, 3 köidet, 1993.
 
2.3 Üheköitelised teatmeteosed
 
- The Oxford Companion to Christian Thougth: Intellectual, Spiritual, and Moral Horizons of Christianity, Ed by Adrian Hastings et al., 2000
- A New Handbook of Christian Theology, Ed Donald W. Musser et , 1992
- New Dictionary of Christian Ethics & Pastoral Theology, Ed. David J. Atkinson, David F. Field, Arthur Holmes, Oliver O’Donovan, 1995
- Lexikon der theologischen Werke, hrsg. von Michael Eckert, Urs Baumann, Eilert Herms, Eberhard Jüngel, Stuttgart: Kröner, 2003. (Suurima mõjuga teoloogilised teosed antiigist tänapäevani.)
- Metzler Lexikon Christlicher Denker, Hrsg. von Markus Vinzent, 2000
- Theologen lexikon. Von den Kirchenväter bis zur Gegenwart, Hrsg Härle/Wagner, 1987
- Dictionary of the Ecumenical Movement, Ed. by Nicholas Lossky et al., 2002
- A Handbook of Theological Terms, Van A. Harvey, 1966
- Theologisches Fach- und Fremdwörterbuch, 9. Auflage, Friedrich Hauch, Gerhard Scwinge, 2002
 

3. Standardõpikud

3.1 Süstemaatilise teoloogia sissejuhatus

- Gerhard O. Forde, On being a theologian of the Cross: reflections on Luther's Heidelberg disputation, 1518 (Grand Rapids (Mich.); Cambridge: W.B. Eerdmans, 1997)
- Eberhard Jüngel, Freedom of a Christian: Luther's Significance for Contemporary Theology (Augsburg Fortress, 1988)
- Keith Clemendes, Friedrich Schleiermacher: pioneer of modern theology
- Karl Barth, Evangelical Theology: An Introduction (Grand Rapids (Mich.); Cambridge: W.B. Eerdmans, 1996)
- Ingolf U. Dalferth, Evangelische Theologie als Interpretationspraxis: eine systematische Orientierung (Leipzig: Evangelische Verlagsanstalt, 2004)
- Gerhard Ebeling, The study of theology, tr by Duane A. Priebe (London: Collins, 1979)
- Christoph Schwöbel, God: action and revelation (Kampen: Kok Pharos, 1992)
- Ingolf U. Dalferth, Theology and philosophy (Eugene: Wipf and Stock, 2001)
- Hans W. Frei, Types of Christian theology, ed by George Hunsinger and William C. Placher (New Haven: Yale University Press, 1992)
- Dietrich Ritschl, The logic of theology: a brief account of the relationship between basic concepts in theology (Philadelphia : Fortress Press, 1987)
- Wolfhart Pannenberg, Systematic theology. Volume 1, tr by Geoffrey W. Bromiley (Grand Rapids (Mich.): Eerdmans, 1991)
- Oswald Bayer, Theology the Lutheran way, ed and transl by Jeffrey G. Silcock and Mark C. Mattes (Grand Rapids (Mich.); Cambridge: Eerdmans, 2007)
- Francis Schüssler Fiorenza, John P. Galvin, editors, Systematic theology: Roman Catholic perspectives. Volume I (Minneapolis: Fortress Press, 1991)
- John D. Zizioulas, Lectures in Christian dogmatics, ed by Douglas Knight (London: T & T Clark, 2008)
- Oswald Bayer, Freedom in response: Lutheran ethics: sources and controversies, tr by Jeffrey F. Cayzer (Oxford: Oxford University Press, 2007)
- Johannes Fischer ... [et al.], Grundkurs Ethik: Grundbegriffe philosophischer und theologischer Ethik (Stuttgart: Kohlhammer, 2., überarb. und erw. Aufl., 2008)
- Trutz Rendtorff, Ethics. Volume 1, Basic elements and methodology in an ethical theology, tr by Keith Crim (Philadelphia: Fortress Press, 1986)
evangeelium ja eetos- Elmar Salumaa, Süstemaatilise teoloogia käsiraamat, ehk, "Dogmaatika märksõnades" (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut, 2008, 2009)
- Elmar Salumaa, Evangeelse eetika alused, toim Jaanus Noormägi (Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2003)
- Elmar Salumaa, Evangeelium ja eetos, koost Thomas-Andreas Põder (Tartu: Ilmamaa, 2008)
- Uku Masing, Meil on lootust, koost Hando Runnel ja Urmas Tõnisson (Tartu: Ilmamaa, 2., parand. tr., 2009)
- John Webster, Kathryn Tanner, Iain Torrance,editors, The Oxford handbook of systematic theology (Oxford: Oxford University Press, 2009)
- Victor I. Ezigbo, Introducing Christian Theologies: Voices from Global Christian Communities, Vol. I-II (2013-2016)
- Werner G. Jeanrond, Theological Hermeneutics: Development and Significance (1994)
 
3.2 Dogmaatika
 

Uuemad tervikäsitlused:

- Paul Tillich, Systematic Theology (orig 1951-1963; palju uusväljaandeid)
- Helmut Thielicke, The Evangelical Faith, I-III (1977-1982)
- Carl E. Braaten/Robert Jenson (ed.), Christian Dogmatics, I-II (1984)
- Wolfgang Pannenberg, Systematic Theology, I-III (1. väljaanne ingl k 1991-1998)
- Robert Jenson, Systematic Theology, I-II (orig 1999-2001)
- Gerhard Ebeling, Christliche Dogmatik, I-III (3. töödeldud väljaanne 1987-1993)
härle- Wilfried Joest, Johannes von Lüpke, Dogmatik, I-II (5. töödeldud väljaanne 2010)
Üks kahest põhiõpikust saksakeelses ruumis, mida tudengid kasutavad dogmaatika tervikkäsitlusena.
- Wilfried Härle, Dogmatik (3. töödeldud väljaanne 2011).
Teine kahest põhiõpikust saksakeelses ruumis, mida tudengid kasutavad praegu dogmaatika tervikkäsitlusena. Töödeldud ingliskeelne tõlge:
- Wilfried Härle, Outline of Christian Doctrine: An Evangelical Dogmatics (2015). 
- Paul R. Hinlicky, Beloved Community. Critical Dogmatics after Christendom (2015)
- Klaus Nürnberger, Faith in Christ Today. Invitation to Systematic Theology (2016),
Vol. I. Life in the Presence of God (2016)
Vol. II. Involved in God’s Project
 
3.3 Eetika
 

3.3.1 Allikad

- George Wolfgang Forell (ed.), Christian Social Teachings: A Reader in Christian Social Ethics from the Bible to the Present (2012)
- Christian Ethics: Sources of the Living Tradition, ed. Waldo Beach, H. Richard Niebuhr (New York: The Ronald Press Company, 1955)
- A Textbook of Christian Ethics, ed. Robin Gill (London: T & T Clark, 2008
- Quellentexte theologischer Ethik: Von der Alten Kirche bis zur Gegenwart, Hg. Stefan Grotefeld et al. (Stuttgart: Kohlhammer, 2006)
 
3.3.2 Mitme autoriga ülevaateteosed
 
- The Oxford Handbook of Theological Ethics, ed. Gilbert Meilaender, William Werpehowski (Oxford [etc.]: Oxford University Press, 2005)
- The Blackwell Companion to Christian Ethics,Ed by Stanley Hauerwas and Samuel Wells, 2006
- The Cambridge Companion to Christian Ethics, Ed by Robin Gill, 2001
- Grundkurs Ethik: Grundbegriffe philosophischer und theologischer Ethik, Johannes Fischer ... [et al.], Stuttgart: Kohlhammer, 2008, 2., überarb. und erw. Aufl. (!)
 
3.3.3 Kommenteeritud lugemik
 
Christian Ethics. An Introductory Reader, Ed by Samuel Wells, Viely-Blackwell, 2010.

3.3.4 Ühe autori tervikkäsitlused või kogumikud

- Elmar Salumaa, Evangeelse eetika alused, toim. Jaanus Noormägi (Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2003) [orig. Evangeelse eetose alused, kd. 1-3 (1956-1958); 2003. a. väljaanne on oluliselt lühendatud ja töödeldud

- Oswald Bayer, Freedom in Response: Lutheran Ethics: Sources and Controversies, tr Jeffrey F. Cayzer (Oxford: Oxford University Press, 2007
- Martin Honecker, Einführung in die Theologische Ethik: Grundlagen und Grundbegriffe, Berlin; New York: de Gruyter, 1990 (!)
- Dietz Lange, Ethik in evangelischer Perspektive, 2. Auflage, 2002
- Johannes Fischer, Theologische Ethik. Grundwissen und Orientierung, 2002
- Martin Honecker, Grundriss der Sozialethik, Berlin; New York: de Gruyter, 1995
- Trutz Rendtorff, Ethics. Volume 1, Basic elements and methodology in an ethical theology, translated by Keith Crim, Philadelphia Fortress Press, 1986. Ethics. Volume 2, Applications of an ethical theology, translated by Keith Crim, Philadelphia: Fortress Press, 1989.
 

4. Ajakirjad

TÜ raamatukogus (ja väljaspool TÜ kasutajale) elektroonilise ligipääsu võimaldajad:
1) Wiley Interscience / Wiley Online Library
2) EBSCO Academic Search Complete / ATLA Religion Database with ATLASerials
3) SAGE Online Journals
4) Cambridge Journals
5) SpringerLink
6) Taylor&Francis e-ajakirjad
7) JSTOR
Kui TÜ raamatukogu kodulehel „E-ajakirjad“ alla sisesta ajakirja pealkirja, leiab selle ligipääsukoha.
 
 
4.1 Spetsiaalselt süstemaatiline teoloogia
 

International Journal of Systematic Theology

ijst origThe International Journal of Systematic Theology publishes high-quality articles that focus on the articulation of the meaning, coherence and implications of Christian doctrine, and reviews major works in the discipline.

The International Journal of Systematic Theology has acquired a world-wide reputation for publishing high-quality academic articles on systematic theology and for substantial reviews of major new works of scholarship. Systematic theology, which is concerned with the systematic articulation of the meaning, coherence and implications of Christian doctrine, is at the leading edge of contemporary academic theology. The discipline has undergone a remarkable transformation in the last three decades, and is now firmly established as a central area of academic teaching and research.

The International Journal of Systematic Theology aims to publish articles of the highest quality in this area, and operates with a double-blind peer review system. Its core concern is the articulation of Christian doctrine in terms both of its content and of its implications for the wider sphere of culture. Although doctrine is thus its primary concern, the Journal on occasion publishes articles treating the doctrinal aspects of historical theology, ethics and philosophy of religion. The Journal is interested in contributions which discuss substantive rather than methodological issues.

Neue Zeitschrift für Systematische Theologie und Religionsphilosophie

(Wiley Online Library, TÜ raamatukogus ka paberkandjal). The Neue Zeitschrift für Systematische Theologie und Religionsphilosophie which is published in three annual issues of 112 pages each, examines the exciting dialogue between Lutheran-Reformed theology and philosophy in the broadest sense, seeks to keep open a breadth of responsible thought in the controversial issue of contemporary theology, and offers a variety of ways to formulate questions. Through its international editorial board, it guarantees an exchange of theological research in German and English. Each issue features a review of periodicals which serve to keep the reader abreast of new research in the field.

4.2 Teoloogia kõik põhivaldkonnad

Usuteaduslik Ajakiri

Usuteaduslik Ajakiri on rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eelretsenseeritav ajakiri, mis avaldab teoloogia valdkondi ja nendega seotud teemasid käsitlevaid artikleid.kjt logo

Kirik & Teoloogia (www.kjt.ee)  

Populaarteadusliku kultuuriajakirja K&T eesmärgiks on toetada ja elavdada teoloogilise mõttevahetuse toimumist ning aidata sellega kaasa teoloogilise otsustusvõime teravnemisele ja teoloogilise vastutustunde süvenemisele, seda nii Eesti luterlikus kirikus kui ka siinses kristlaskonnas ja avalikkuses laiemalt. K&T tahab anda oma panuse, et kirik oleks Eesti ühiskonnas teoloogilisem ning sellisena ehedamalt ja tõelisemalt kirik.

Modern Theology

Modern Theology publishes scholarly articles addressing issues specific to the discipline of theology and wider issues from a theological perspective. The editorial policy is ecumenical, and the journal also publishes critical book reviews, review essays and responses to articles.

Scottish Journal of Theology

Scottish Journal of Theology is an international journal of systematic, historical and biblical theology. Since its foundation in 1948, it has become established as one of the world's leading theological journals. As well as publishing original research articles, most issues contain an article review consisting of an article-length review of a recent book, with a reply from the author. Scottish Journal of Theology provides an ecumenical forum for debate, and engages in extensive reviewing of theological and biblical literature.

Zeitschrift für Theologie und Kirche

(TÜ raamatukogus ka paberkandjal). Founded in 1891. The Zeitschrift für Theologie und Kirche (ZThK) is a scholarly journal devoted to all areas of theological research and the teachings of the church. Contributions from all disciplines within theology concentrate in depth on major issues in theological reflection and Christian practice. They are addressed to students, teachers, clergy and members of the academic profession who wish to participate in contemporary theological debate and to remain abreast of current development.

4.3 Spetsiaalselt teoloogiline eetika

Studies in Christian Ethics

Studies in Christian Ethics is an English-language journal devoted exclusively to questions arising in the field of Christian ethics and moral theology. The journal is published in conjunction with the Society for the Study of Christian Ethics based in the UK, whose annual conference furnishes the themed material for the first issue of each volume. By publishing contributions from international scholars and influential theologians and philosophers, the journal seeks to strengthen debate and to foster research on the wide range of topics that emerge in this fast-growing field.

Journal of Religious Ethics

Founded in 1973, the Journal of Religious Ethics is committed to publishing the very best scholarship in religious ethics, to fostering new work in neglected areas, and to stimulating exchange on significant issues. Emphasizing comparative religious ethics, foundational conceptual and methodological issues in religious ethics, and historical studies of influential figures and texts, each issue contains independent essays, commissioned articles, and a book review essay, as well as a Letters, Notes, and Comments section. Published primarily for scholars working in ethics, religious studies, history of religions, and theology, the journal is also of interest to scholars working in related fields such as philosophy, history, social and political theory, and literary studies.

Zeitschrift für Evangelische Ethik

(TÜ raamatukogus paberkandjal). Die Zeitschrift für Evangelische Ethik erscheint seit 1957 und versteht sich als Forum für Fachdiskussionen auf dem Gebiet der protestantischen Ethik. Sie ist in ihrem Bereich die führende Zeitschrift im deutschsprachigen Gebiet und findet darüber hinaus auch Leser v.a. in Skandinavien und im angelsächsischen Raum.

Journal of Lutheran Ethics

(Vabalt võrgus ligipääsetav. JLE is a free, online publication living out the Lutheran tradition of addressing social issues theologically, in conversation with Christian ethics and political theology. A bridge between the academic study of Christianity and the contemporary life of the Church, JLE is a meeting place for scholars and professors, seminary and university students, pastors and bishops, and theologically informed lay persons, advocates, and activists. JLE offers scholarship, resources, and dialogue. It publishes original articles; makes important, previously published contributions to Lutheran ethics available electronically; and provides links to relevant material elsewhere on the Web. Among its resources are brief opinion pieces on contemporary issues, book reviews, longer scholarly works, and reports on "works in progress."

4.4 Spetsiaalselt religioonifilosoofia

Faith and Philosophy

(TÜ raamatukogus paberkandjal.) Faith and Philosophy is published quarterly by the Society of Christian Philosophers. The journal encourages discussions among philosophers representing a wide variety of theological perspectives and philosophical orientations that fall largely within the philosophy of religion. It seeks critical and reflective self-understanding of Christian faith carried out in dialogue with those who do not, as well as with those who do, share its Christian commitment. Faith and Philosophy seeks to serve the Christian community by articulating Christian faith in a way that will withstand rigorous examination and by exploring the implications of that faith for all aspects of human life. It also seeks to serve the intellectual community at large by providing clear and credible discussions of issues related to Christian faith.

Religious Studies

Religious Studies is an international journal devoted to the problems of the philosophy of religion as they arise out of classical and contemporary discussions and from varied religious traditions. More than 25 articles are published each year, and the journal also contains an extensive book review section.

International Journal for Philosophy of Religion

The International Journal for Philosophy of Religion (IJPR) provides a medium for the exposition, development, and criticism of important philosophical insights and theories relevant to religion in any of its varied forms. It also provides a forum for critical, constructive, and interpretative consideration of religion from an objective philosophical point of view. IJPR presents articles, symposia, discussions, reviews, notes, and news, serving the interests of a wide range of thoughtful readers, especially teachers and students of philosophy, philosophical theology and religious thought.

Sophia: International Journal for Philosophy of Religion, Metaphysical Theology and Ethics

(SpringerLink.) Since its founding in 1962, the journal Sophia has provided a forum for discussions in philosophy and religion, focusing on the interstices between metaphysics and theological thinking. The discussions encompass the wider ambience of the sciences ('natural' philosophy and human/social sciences), ethical and moral concerns in the public sphere, critical feminist theology and cross-cultural perspectives. Sophia's cross-cultural and cross-frontier approach is reflected not only in the international composition of its editorial board, but also in its consideration of analytic, continental, Asian and indigenous responses to issues and developments in the field of philosophy of religion.

Ars Disputandi

(Võrgus vabalt ligipääsetav.) Ars Disputandi is the first online journal for the philosophy of religion. It publishes refereed articles, literature surveys and discussion notes, as well as book reviews and bibliographies. Unlike traditional journals, it will not appear in issues; papers that are accepted will be immediately published online. AD does not aim to be a rival to established philosophy of religion paper journals, but to provide a forum for the exchange of ideas and arguments. AD is concerned to promote research and discussion of issues in the philosophy of religion by providing for the fast publication of contributions to ongoing debates.

4.5 Temaatilise rõhuasetusega

Dialog

Dialog publishes quality scholarship investigating the intersections between contemporary social issues and the mission of the Lutheran church. The journal addresses the frontiers of theological discussion, using contemporary as well as classical scriptural, confessional, and catholic resources. Dialog appeals to those who appreciate theological scholarship, including academic theologians and church leaders.

Zygon® Journal of Religion & Science

Zygon® focuses on the questions of meaning and values that challenge individual and social existence today. It brings together the best thinking of the day from the physical, biological, and social sciences with ideas from philosophy, theology, and religious studies. The journal's contributors seek to keep united what may often become disconnected: values with knowledge, goodness with truth, religion with science.

Theology and Science

The primary editorial goal of Theology and Science is to publish critically reviewed articles that promote the creative mutual interaction between the natural sciences and theology. While the journal assumes the integrity of each domain, its primary aim is to explore this interaction in terms of the implications of the natural sciences for constructive research in philosophical and systematic theology, the philosophical and theological elements within and underlying theoretical research in the natural sciences, and the relations and interactions between theological and scientific methodologies. The secondary editorial goal is to monitor and critically assess debates and controversies arising in the broader field of science and religion.

Lutheran Quarterly

(EELK UI raamatukogus paberkandjal; EBSCO/ATLA Religion Database.) Lutheran Quarterly, New Series: a journal for the Evangelical Lutheran Church everywhere, discussing its history and theology.

The aims of the New Series are to provide a forum for the discussion of Christian Faith and life on the basis of the Lutheran Confession; the application of the principles of the Lutheran Church to the changing problems of religion and society; the fostering of world Lutheranism, and the promotion of understanding between Lutherans and other Christians.

Pro Ecclesia

(EBSCO/ATLA Religion Database.) Pro Ecclesia is a journal of theology published by the Center for Catholic and Evangelical Theology. It seeks to give contemporary expression to the one apostolic faith and its classic traditions, working for and manifesting the church’s unity by research, theological construction, and free exchange of opinion. Members of its advisory council represent communities committed to the authority of Holy Scripture, ecumenical dogmatic teaching and the structural continuity of the church, and are themselves dedicated to maintaining and invigorating these commitments. The journal publishes biblical, liturgical, historical and doctrinal articles that promote or illumine its purposes.

Kerygma und Dogma

(TÜ raamatukogus ainult paberkandjal.) Kerygma und Dogma will kirchliches Lehren und Handeln theologisch begleiten. Ihr internationaler Herausgeberkreis lutherischer Theologen lässt hierfür besonders den ökumenischen Dialog fruchtbar werden.

 

5. Veel olulisi eestikeelseid abimaterjale

5.1 Teoloogilised materjalid, mis on töötatud välja kirikuosadustes, kuhu Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kuulub

Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas kontekstist (EELK on liikmeskirik alates 1975):

- Pühakiri - usutunnistus - kirik. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas õpetuskõneluse tulemus (2012).
- Jeesuse Kristuse Kirik. Reformatoorne panus oikumeenilisse dialoogi kiriku ühtsusest. Leuenbergi kirikuosaduse/ Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas õpetuskõneluse tulemus (1994).
- Armulauaõpetusest ja -praktikast. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas õpetuskõneluse tulemus (1994).
- Amet - ordinatsioon - episkope. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas õpetuskõneluse tulemus (2012).
- Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas. Evangeelste Kirikute Osaduse Euroopas konsultatsioonide tulemus (2012).
- Aeg elada ja aeg surra. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) nõukogu orienteerumisabi surma kiirendavate otsuste ja surijate eest hoolitsemise küsimustes (2011). Tlk. Alar Helstein.
 
Luterliku Maailmaliidu kontekstist (EELK on liikmeskirik alates 1947):
 
- Luterliku osaduse enesemõistmine. Uurimusdokument. Luterlik Maailmaliit (2015).
- "Alguses oli Sõna" (Jh 1:1): Piibli koht luterliku osaduse elus. Luterliku hermeneutika uurimusdokument. Luterlik Maailmaliit (2016).
- Soolise õigluse põhimõtted. Luterlik Maailmaliit (2013).
- Jumala armu poolt vabastatud. Luterlik Maailmaliit. Toim. Anne Burghardt (2015). EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjandus nr 14, 2016.
 

Mine lehekülje algusesse.

Veel artikleid...

  1. Lingid
  • Moodle
  • ÕIS
  • Abidokumendid

E-õppe kursused - Moodle

Kui täiendusõppe kursuste õppetöö sisaldab ka e-õpet, siis selleks me kasutame e-õppe keskkonda Moodle. Seal tuleb ennast kasutajaks registreerida. Täpsemad juhised saate kursuse korraldajalt.

Loe edasi

Näidisdokumendid avalduste, VÕTA taotluste jm esitamiseks.

Loe edasi