Ajalugu

Ajalugu

Tartu Teoloogia Akadeemia ajaloost
Eellugu
Nõukogude okupatsiooni ajal oli kristlik töö laste ja noortega keelatud. Kristlus arvati väärade ja ühiskonnale hädaohtlike ideoloogiate hulka. Katsed teha midagi ametlikult kristliku koolituse ja noorsootöö heaks jooksid liiva. Jäi üle põrandaalune tegevus, mis hõlmas siiski pisikest hulka. Teoloogiateadus elas varjusurmas helgema homse ootuses.
See aeg tuli. 8. aprillil 1989 alustas Eenok Haameri eestvedamisel usuõpetajate kursus Tartus. 15. aprillil alustas tööd Tallinna rühm. Loengud olid esmalt ühel laupäeval Tartus ning teisel Tallinnas, kuid hiljem lisandus reedene päev.
1992 kevadeks oli ilmne, et töö peab jätkuma ent vorm peab muutuma. Märtsi lõpul 1992 kohtusid usuõpetajate kursuste läbiviijad Ameerika Ühendriikide luteri pastorite grupiga, kellele tutvustati kursuslasi ja tehtud tööd. Selleks ajaks oli Tartu Ülikooli täiendus- ja uurimiskeskuse all töötav usuõpetajate kursus juba atesteerinud üldhariduskooli usuõpetajaks 69 kursuslast. Ameeriklastele oli tehtav töö meele järele ja nad asutasid Eesti kristliku hariduse edasiviimise toetamiseks oma organisatsiooni Lutheran Estonian American Friends (LEAF).
Algus
Tänu nimetatud organisatsiooni toetusele oli võimalik 16. septembril 1992 asutada usuõpetajate kursuse baasil Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA). Tagamaks loodava kooli akadeemilisust ja oikumeenilisust, kuulusid asutavasse kogusse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, Eesti Metodisti Kiriku ning Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu esindajad.
Asutav kogu kinnitas TTA esimese nõukogu ja valis kooli rektoriks prof. Eenok Haameri.
28. septembril 1992 väljastas Eesti Vabariigi Haridusministeerium TTAle tegevuslitsentsi teoloogia bakalaureuse taseme õppekavale.
Jaanuaris 1993 võeti vastu 30 esmakursuslast ja tegelik õppetöö algas 1. veebruaril 1993.
13. oktoobril 1995 uuendas EV Haridusministeerium TTA tegevuslitsentsi. Lisandusid religioonipedagoogika, kristliku nõustamispsühholoogia,  kristliku meedia ja noorsootöö eriala.
Akrediteerimised
TTA akrediteeriti tingimisi 28. juunil 2000 rakenduskõrgkoolina.      
Järjekordne akrediteerimisprotsess sai läbitud 2004. aastal ning 1. veebruaril 2005 anti TTAle täisakrediteering seitsmeks aastaks teoloogia rakenduskõrgharidusõppes. Erialadeks olid siis vaimulik, hingehoidja, eetika ja religiooniõpetuse õpetaja, kristlik noorsootöö ning kristlik meedia.
 
30. mail 2006 anti vastavalt EV Valitsuse otsusele välja praktilise teoloogia magistriõppe koolitusluba.
TTA oli esimene õppeasutus Eestis, kus alustati 2009. aasta septembris üleminekuhindamist, mille tulemusena sai TTA tähtajalise õppe läbiviimise õiguse rakenduskõrgharidusõppes teoloogia õppekaval kuni 31. detsembrini 2011. Magistriõppele õigust õppe läbiviimiseks ei antud ning seetõttu tuli praktilise teoloogia magistri õppekava sulgeda.
 
2011. aasta sügisel viidi TTAs läbi järjekordne üleminekuhindamine mille tulemusena anti õigus kuni 30. juunini 2013. aastal usuteaduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks.
 
Liitumisprotsess
Üleminekuhindamise tulemusel teoloogilises kõrghariduses kujunenud olukorras tuli hakata otsima koostöö- ja liitumisvõimalusi. 2012. aasta märtsis tegi TTA ettepaneku EELK Usuteaduse Instituudile liitumisläbirääkimiste alustamiseks.
 
3. septembril 2013 kirjutasid erakõrgkool ja MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia esindajatena rektor Eenok Haamer ja õppeprorektor Siimon Haamer ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Usuteaduse Instituudi esindajatena peapiiskop Andres Põder ja rektor Ove Sander, alla TTA ja UI liitumislepingule.
 
1. juulist 2013 liitus TTA EELK Usuteaduse Instituudiga (UI) ning jätkas tegevust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia nime all keskendudes peamiselt hingehoidjate koolitamisele.
 
Õppejõud
Kokku on TTAs õpetanud 20 aasta jooksul 165 õppejõudu ning neist 30-ga on kestnud koostöö vähemalt 10 aastat: Toom Õunapuu, Evald Saag, Maarja Renter, Lehte Hainsalu, Elmi-Johanna Pata, Francis Monseth, Heikki Silvet, Sulev Uus, Naatan Haamer, Roosmarii Kurvits, Leo Villand, Ingmar Kurg, Liina Kilemit, Mari Murdvee, Lea Altnurme, Riho Saard, Andrus Tool, Mare Pihlak, Ain Riistan, Mervi Raudsaar, Tiia Teesaar, Tarmo Linnas, Vallo Ehasalu, Silja Härm, Aivar Sarapik, Kaido Kikkas, Toomas Jürgenstein, Andres Siplane, Piret Õunapuu, Eenok Haamer.
 
Üliõpilased
1993. aasta 1. veebruaril alustas TTAs õpinguid 30 üliõpilast. Sisseastumiskatsetel osalejaid oli 42. Järgmine vastuvõtt oli sama aasta augustis, kui 29 kandidaadist võeti õppima 23. 90-ndate teises pooles oli TTAs sadakond üliõpilast. 2013. aastal oli üliõpilaste keskmine vanus 36 eluaastat. TTA algusaastatel oli see umbes 25.
 
Läbi aegade on TTAs õppinud järgmiste kirikute ja koguduste liikmeid: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Rooma-Katoliku Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Tartu Elu Sõna Kogudus, Viljandi Evangeelne Uue Elu Kogudus, Eesti Karismaatiline Osaduskirik.
 
Vilistlased
20 tegevusaastaga sai TTA vilistlaste arvuks täpselt 100. Neist 5 on lõpetanud magistriõppe. I lend, kus oli 13 lõpetajat, sai diplomid kätte 1998. aastal. Suurim oli IX lend 2006. aastal, kui lõpetas 15 üliõpilast. Meie vilistlased töötavad ajakirjanike, higehoidjate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate, kaplanite ja koguduse vaimulikena aga ka diplomaatide, personalijuhtidena, erinevates riigiametites ning on algatanud ise mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi. 64% lõpetanutest tegutseb õpitud erialal.
 
9 vilistlast on aastate jooksul omandanud EELK vaimuliku ordinatsiooni ning 3 vilistlast ja 4 üliõpilast on saanud EELK diakoni pühitsuse.

TTA ajalugu

Tartu Teoloogia Akadeemia ajaloost
Eellugu
Nõukogude okupatsiooni ajal oli kristlik töö laste ja noortega keelatud, sest neist pidid saama kommunismiehitajad. Kristlus arvati väärade ja ühiskonnale hädaohtlike ideoloogiate hulka. Katsed teha midagi ametlikult kristliku koolituse ja noorsootöö heaks jooksid liiva. Jäi üle põrandaalune tegevus, mis hõlmas siiski pisikest hulka. Teoloogiateadus elas varjusurmas helgema homse ootuses.
See aeg tuli. 8. aprillil 1989 alustas Eenok Haameri eestvedamisel usuõpetajate kursus Tartus. 15. aprillil alustas tööd Tallinna rühm. Loengud olid esmalt ühel laupäeval Tartus ning teisel Tallinnas, kuid hiljem lisandus reedene päev.
1992 kevadeks oli ilmne, et töö peab jätkuma ent vorm peab muutuma. Märtsi lõpul 1992 kohtusid usuõpetajate kursuste läbiviijad Ameerika Ühendriikide luteri pastorite grupiga, kellele tutvustati kursuslasi ja tehtud tööd. Selleks ajaks oli Tartu Ülikooli täiendus- ja uurimiskeskuse all töötav usuõpetajate kursus juba atesteerinud üldhariduskooli usuõpetajaks 69 kursuslast. Ameeriklastele oli tehtav töö meele järele ja nad asutasid Eesti kristliku hariduse edasiviimise toetamiseks oma organisatsiooni Lutheran Estonian American Friends (LEAF).
Algus
Tänu nimetatud organisatsiooni toetusele oli võimalik 16. septembril 1992 asutada usuõpetajate kursuse baasil Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA). Tagamaks loodava kooli akadeemilisust ja oikumeenilisust, kuulusid asutavasse kogusse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, Eesti Metodisti Kiriku ning Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu esindajad.
Asutav kogu kinnitas TTA esimese nõukogu ja valis kooli rektoriks prof. Eenok Haameri.
28. septembril 1992 väljastas Eesti Vabariigi Haridusministeerium TTAle tegevuslitsentsi teoloogia bakalaureuse taseme õppekavale.
Jaanuaris 1993 võeti vastu 30 esmakursuslast ja tegelik õppetöö algas 1. veebruaril 1993.
13. oktoobril 1995 uuendas EV Haridusministeerium TTA tegevuslitsentsi. Lisandusid religioonipedagoogika, kristliku nõustamispsühholoogia,  kristliku meedia ja noorsootöö eriala.
Akrediteerimised
TTA akrediteeriti tingimisi 28. juunil 2000 rakenduskõrgkoolina.      
Järjekordne akrediteerimisprotsess sai läbitud 2004. aastal ning 1. veebruaril 2005 anti TTAle täisakrediteering seitsmeks aastaks teoloogia rakenduskõrgharidusõppes. Erialadeks olid siis vaimulik, hingehoidja, eetika ja religiooniõpetuse õpetaja, kristlik noorsootöö ning kristlik meedia.
 
30. mail 2006 anti vastavalt EV Valitsuse otsusele välja praktilise teoloogia magistriõppe koolitusluba.
TTA oli esimene õppeasutus Eestis, kus alustati 2009. aasta septembris üleminekuhindamist, mille tulemusena sai TTA tähtajalise õppe läbiviimise õiguse rakenduskõrgharidusõppes teoloogia õppekaval kuni 31. detsembrini 2011. Magistriõppele õigust õppe läbiviimiseks ei antud ning seetõttu tuli praktilise teoloogia magistri õppekava sulgeda.
 
2011. aasta sügisel viidi TTAs läbi järjekordne üleminekuhindamine mille tulemusena anti õigus kuni 30. juunini 2013. aastal usuteaduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks.
 
Liitumisprotsess
Üleminekuhindamise tulemusel teoloogilises kõrghariduses kujunenud olukorras tuli hakata otsima koostöö- ja liitumisvõimalusi. 2012. aasta märtsis tegi TTA ettepaneku EELK Usuteaduse Instituudile liitumisläbirääkimiste alustamiseks.
 
3. septembril 2013 kirjutasid erakõrgkool ja MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia esindajatena rektor Eenok Haamer ja õppeprorektor Siimon Haamer ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Usuteaduse Instituudi esindajatena peapiiskop Andres Põder ja rektor Ove Sander, alla TTA ja UI liitumislepingule.
 
1. juulist 2013 liitus TTA EELK Usuteaduse Instituudiga (UI) ning jätkas tegevust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia nime all keskendudes peamiselt hingehoidjate koolitamisele.
 
Õppejõud
Kokku on TTAs õpetanud 20 aasta jooksul 165 õppejõudu ning neist 30-ga on kestnud koostöö vähemalt 10 aastat: Toom Õunapuu, Evald Saag, Maarja Renter, Lehte Hainsalu, Elmi-Johanna Pata, Francis Monseth, Heikki Silvet, Sulev Uus, Naatan Haamer, Roosmarii Kurvits, Leo Villand, Ingmar Kurg, Liina Kilemit, Mari Murdvee, Lea Altnurme, Riho Saard, Andrus Tool, Mare Pihlak, Ain Riistan, Mervi Raudsaar, Tiia Teesaar, Tarmo Linnas, Vallo Ehasalu, Silja Härm, Aivar Sarapik, Kaido Kikkas, Toomas Jürgenstein, Andres Siplane, Piret Õunapuu, Eenok Haamer.
 
Üliõpilased
1993. aasta 1. veebruaril alustas TTAs õpinguid 30 üliõpilast. Sisseastumiskatsetel osalejaid oli 42. Järgmine vastuvõtt oli sama aasta augustis, kui 29 kandidaadist võeti õppima 23. 90-ndate teises pooles oli TTAs sadakond üliõpilast. 2013. aastal oli üliõpilaste keskmine vanus 36 eluaastat. TTA algusaastatel oli see umbes 25.
 
Läbi aegade on TTAs õppinud järgmiste kirikute ja koguduste liikmeid: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Rooma-Katoliku Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Tartu Elu Sõna Kogudus, Viljandi Evangeelne Uue Elu Kogudus, Eesti Karismaatiline Osaduskirik.
 
Vilistlased
20 tegevusaastaga sai TTA vilistlaste arvuks täpselt 100. Neist 5 on lõpetanud magistriõppe. I lend, kus oli 13 lõpetajat, sai diplomid kätte 1998. aastal. Suurim oli IX lend 2006. aastal, kui lõpetas 15 üliõpilast. Meie vilistlased töötavad ajakirjanike, higehoidjate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate, kaplanite ja koguduse vaimulikena aga ka diplomaatide, personalijuhtidena, erinevates riigiametites ning on algatanud ise mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi. 64% lõpetanutest tegutseb õpitud erialal.
 
9 vilistlast on aastate jooksul omandanud EELK vaimuliku ordinatsiooni ning 3 vilistlast ja 4 üliõpilast on saanud EELK diakoni pühitsuse.
  • Moodle
  • ÕIS
  • Abidokumendid

E-õppe kursused - Moodle

Kui täiendusõppe kursuste õppetöö sisaldab ka e-õpet, siis selleks me kasutame e-õppe keskkonda Moodle. Seal tuleb ennast kasutajaks registreerida. Täpsemad juhised saate kursuse korraldajalt.

Loe edasi

Näidisdokumendid avalduste, VÕTA taotluste jm esitamiseks.

Loe edasi