Reformatsiooni algus Liivimaal

Liivimaa ajalookirjutuses on seni põhitähelepanu olnud pööratud reformatsiooniloo esimesele aastakümnele ning linnade juhtivale rollile uute ideede levitajana ja poliitiliste ümberkorralduste läbiviijana, tinglikult Andreas Knopkeni teeside esitamisest Riias 1522 kuni Volmari linnadepäeva otsuseni evangeelse kirikurituaali ühtlustamise ja Wittenbergi autoriteedi sisseseadmise kohta 1533. aastal. Vähem on uuritud maahärrade püüdlusi reformatsiooni edendamisel ja reformaatorlike ideede levikut aadelkonna seas. Need kaks aspekti väärivad enam tähelepanu, vaatamata sellele, et otseseid tõendeid suurematest saavutustest kirikukorralduse alal on endiselt vähe.
Liivimaa reformatsiooniloole vajutavad oma pitseri nii kohalike maaisandate võimuvõitlus kui ka Püha Rooma riigi riigipäevadelt laekuvad vastuolulised signaalid usuküsimuste üle peetud vaidlustest. Evangeelse usu levimine paistab olevat viimastel rahu-aastatel enne Liivimaa sõja puhkemist 1558. aastal siiski jõudsalt edenenud. Lõpliku kinnituse sellele, et Liivimaast oli saanud evangeelne maa annavad 1561. aasta alistumislepingud. Nii Põhja-Eesti alistumisel Rootsile kui ka lõunapoolsemate alade alistumisel Poolale fikseeritakse neis puhta jumalasõna kuulutamine ühena maa säilitatavatest privileegidest.

Dr Juhan Kreem on Tallinna Linnaarhiivi teadur ja Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur.