Artiklid

Teadustöö artiklid

EELK Usuteaduse Instituudi teadustöö artiklid

 

Uue vaimsuse seminarist Usuteaduse Instituudis

Mag Liina Kilemiti artikligal, mis avaldati Kirik & Teoloogias 28. veebruaril 2014 saate tutvuda siin:

Uue vaimsuse seminarist Usuteaduse Instituudis

 

EELK UI

Mustas talaaris must-valge lipu all

Vabadussõjalaste religioonipoliitika, kirik ja vaimulikkond

Vabadussõjalaste liikumisest kirjutanud ajaloolased ei ole varem vabadussõjalaste, kiriku ja vaimulikkonna omavahelistele suhetele pööranud süvendatud tähelepanu. Seepärast püüangi käesolevas artiklis allikatele toetudes avada vabadussõjalaste religioonipoliitika sisu ja mõju 1930ndate Eestis.

Loe edasi...

Katoliiklik vagadusvool 1970. ja 1980. aastate Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (järg)

Artikkel baseerub 1970. ja 1980. aastate osas Usuteaduslikus Ajakirjas (Saard 2012) ilmunud samasisulisele artiklile ja täpsemad viited allikatele selle perioodi kohta on leitavad sealt. 1990. aastate osas toetun arhiivimaterjalidele ja perioodikale. Eesmärgiks on kirjeldada katoliiklikule vagadusele omaste märkide kasutuselevõtmist luterlikel jumalateenistustel, katoliiklikuks mõtteviisiks määratletud mõtteviisi sündi EELK-s ja selle väljakutset mitte üksi kultuurluterlikule, inimisiku vabadust väärtustavale identiteedile, vaid ka akadeemilise teoloogia vabadusele.

Luterlaste vaatenurk Rooma-Katoliku Kirikule hakkas üldiselt muutuma pärast Vatikani teist kirikukogu, sest selle uuendusmeelset orientatsiooni üldiselt tervitati ning julgemad hakkasid isegi rääkima visioonist, mille kohaselt pidi luterlus pöörduma kunagi tagasi Rooma kiriku rüppe. 1970. aastate noorema põlvkonna vaimulikkonna hulgas hakkas sündima pilt ülemaailmsest kristlusest. 1970. aastate alguses võib täheldada ka huvi tõusu kõrgkiriklik-katoliikliku ametiriietuse ja ka katoliikliku teadusfilosoofia ehk uusskolastilise uustomismi vastu. Eesti luterlaste esimesed kontaktid katoliku kirikuga Leedus said teoks samal ajal. Näiteks Einar Laignal 1972. a, siis kui ta oli teoloogiaõpingute käigus jõudnud teoreetilise katoliikluseni, et „Jeesus ei rajanud Peetrusele mitte kirikuid, vaid Kiriku".

Loe edasi...

Katoliiklik vagadusvool 1970. ja 1980. aastate Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus

Artikli eesmärgiks on kirjeldada katoliiklikule vagadusele tunnusomaste märkide kasutuselevõtmist luterlikel jumalateenistustel ja kõrgkiriklikkatoliiklikuks mõtteviisiks määratletud mõtteviisi sündi 1970. ja 1980. aastate EELK-s. 

Artikli  tervikteksti leiate siit:

Juudid kui rahvas assimilatsiooni ja isolatsiooni vahel

Konverents „Juudid ja kristlased ajaloolises kontekstis ja täna“ 06.05.2009
EELK Usuteaduse Instituut, TALLINN

Euroopa mitmepalgelisi juuri otsides meenub teiste jutustuste hulgas Foiniikia kuninga Agenori tütar, kelle end valgeks sõnniks moondanud Zeus mererannas mängu pealt kaasa võttis ja üle mere ujudes Kreeta saarele tõi. Vahemere idarannikult pärit mütoloogiline neiu andis kreeklaste kaudu nime meie maailmajaole ja koos sellega kultuuriparadigmale, mis on üle 2000 aasta mõjutanud suurt osa maailmast. Europe tõi Zeusile ilmale 3 last, kellest kuulsaim oli Minos.
Kas oli selle mütoloogilise neiu Europe nimekuju taga semiidi sõna õhtu (ereb) või mitte, ei oska ma kindlalt öelda, aga meie oma eesti muistendite romantiline Hämarik esindab samuti naisprintsiipi ja just Õhtumaal on välja kujunenud daamikultus, rüütlikultuur ja võrdõiguslikkus.
Ületaks igasuguse konverentsi mahu püüda vaagida kui palju on semiitide puhul kirjanduse ja kreeklaste puhul lisaks ka kujutava kunsti vahendite kaudu esitatud mehe ja naise vahelist armastust. Igatahes on nende kahe kultuuri mõjud kajastunud Euroopa ja selle kaudu ka Põhja Ameerika ning muu maailma vaimses pärandis ja ka igapäevaelus. Abendland on hakanud endas kandma ja sisaldama semiidi ja helleeni pärandi erilist kooslust mida võib nimetada õhtumaiseks sulamiks.

Loe edasi...