Artiklid

Teadustöö artiklid

EELK Usuteaduse Instituudi teadustöö artiklid

 

Katoliiklik vagadusvool 1970. ja 1980. aastate Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus

Artikli eesmärgiks on kirjeldada katoliiklikule vagadusele tunnusomaste märkide kasutuselevõtmist luterlikel jumalateenistustel ja kõrgkiriklikkatoliiklikuks mõtteviisiks määratletud mõtteviisi sündi 1970. ja 1980. aastate EELK-s. 

Artikli  tervikteksti leiate siit:

Juudid kui rahvas assimilatsiooni ja isolatsiooni vahel

Konverents „Juudid ja kristlased ajaloolises kontekstis ja täna“ 06.05.2009
EELK Usuteaduse Instituut, TALLINN

Euroopa mitmepalgelisi juuri otsides meenub teiste jutustuste hulgas Foiniikia kuninga Agenori tütar, kelle end valgeks sõnniks moondanud Zeus mererannas mängu pealt kaasa võttis ja üle mere ujudes Kreeta saarele tõi. Vahemere idarannikult pärit mütoloogiline neiu andis kreeklaste kaudu nime meie maailmajaole ja koos sellega kultuuriparadigmale, mis on üle 2000 aasta mõjutanud suurt osa maailmast. Europe tõi Zeusile ilmale 3 last, kellest kuulsaim oli Minos.
Kas oli selle mütoloogilise neiu Europe nimekuju taga semiidi sõna õhtu (ereb) või mitte, ei oska ma kindlalt öelda, aga meie oma eesti muistendite romantiline Hämarik esindab samuti naisprintsiipi ja just Õhtumaal on välja kujunenud daamikultus, rüütlikultuur ja võrdõiguslikkus.
Ületaks igasuguse konverentsi mahu püüda vaagida kui palju on semiitide puhul kirjanduse ja kreeklaste puhul lisaks ka kujutava kunsti vahendite kaudu esitatud mehe ja naise vahelist armastust. Igatahes on nende kahe kultuuri mõjud kajastunud Euroopa ja selle kaudu ka Põhja Ameerika ning muu maailma vaimses pärandis ja ka igapäevaelus. Abendland on hakanud endas kandma ja sisaldama semiidi ja helleeni pärandi erilist kooslust mida võib nimetada õhtumaiseks sulamiks.

Loe edasi...